Jüri Lehtmets, Eesti Lihasehaigete Seltsi juht Pealtnägija lugu ALS-i põdevast Katrinist puudutas paljusid inimesi. Mitte ainult haiguse enda tõttu, vaid küsimuse tõttu, mille see lugu meie ette tõi: kes otsustab inimese elu üle siis, kui ta vajab palju abi? ALS on haigus, mis võtab inimeselt tasapisi kontrolli oma keha üle. See ei võta aga mõtlemisvõimet, […]

Isikliku abistaja teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad puude tõttu kõrvalabi igapäevaelus, kuid soovivad seejuures säilitada võimalikult suure iseseisvuse. Isiklik abistaja aitab näiteks liikumisel, riietumisel, söömisel, hügieenitoimingutes, asjaajamisel, õppimisel, tööl käimisel või vaba aja tegevustes. Oluline on, et inimene ise juhib ja otsustab, millist abi ta vajab ning kuidas abistaja teda toetab. Teenust korraldavad kohalikud

Pimedate Raamatukogu veebiraamatukogu on helisalvestiste ja e-teavikute keskkond, mida saavad kasutada inimesed, kellel on nägemispuue või muu puue, häire või haigus, mis raskendab trükitud teksti lugemist. See tähendab, et ka lihashaigustega inimesed saavad sealt laenutada ja kuulata audioraamatuid ning kasutada muid ligipääsetavaid teavikuid. Veebiraamatukogu valik on mitmekesine ja mahukas ning võimaldab lugemiselamust ka siis, kui

Tim Gilmer, Nursing Management (aprill 2019) – uudiskirja jaoks toimetatud ja lühendatud kokkuvõte Õendus ei ole enam ammu ainult haiglapalatite vahet jooksmine ja piiparitele vastamine. Juba 2006. aastal kirjeldas ajakiri American Nurse Today õenduse muutuvat maastikku: kasvab töö haiglavälises keskkonnas – ambulatoorsetes keskustes, kogukonnas, kliinikutes ja paljudes teistes vormides. 2013. aasta Huffington Post tõi omakorda

14.–16. augustil kohtume Eesti Lihasehaigete Seltsi suvepäevadel Toosikannu puhkekeskuse Ale-Sepa puhkemajas. Ees ootavad kolm päeva täis häid kohtumisi, põnevaid avastusi ja ühiselt veedetud aega. Rõõm on tõdeda, et huvi suvepäevade vastu on suur – registreerunud on juba 23 osalejat! Suvepäevade programm viib meid tutvuma Kesk-Eesti põnevate paikadega. Külastame Käru Muuseumi, Eesti Ringhäälingumuuseumi, Piesta Kuusikaru õunafarmi

Eesti Lihasehaigete Seltsi liikmed kogunesid 9.mail Moel kevadisele aastakoosolekule, kus vaatasime tagasi möödunud aastale ning arutasime tulevikuplaane. Koosolek algas ühise lõunasöögiga. Laual ootas osalejaid maitsev ja tummine seljanka, mille portsjonid olid tõeliselt helded. Magustoiduks pakuti kooki ning kõrvale sai nautida teed ja kohvi. Pärast sööki liikusime teise hoonesse, kus toimus päevaprogrammi järgmine osa. Kahel suurel

Tööelus räägime üha rohkem vaimsest tervisest, läbipõlemisest ja töövõime hoidmisest. Samal ajal jäävad sageli tähelepanuta kroonilised haigused, mille mõju töötaja igapäevaelule on suur, kuigi see esmapilgul välja ei paista. Üks sellistest haigustest on müasteenia.  Juuni on rahvusvaheline müasteenia teadlikkuse kuu ning Eesti Lihasehaigete Selts jagab sarnaselt teiste riikide patsiendiorganisatsioonidele infot, kuidas haigust märgata.  Müasteeniaga inimene

Juunis tähistatakse üle maailma müasteenia teadlikkuse kuud, mille eesmärk on suurendada teadmisi neuroloogilise autoimmuunhaiguse müasteenia (Myasthenia Gravis) kohta.  Eesti Lihasehaigete Seltsi sõnul aitavad sageli lihtsad kohandused hoida müasteeniat põdevate inimeste võimalusi õppida, töötada ja ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. „Kõige olulisem on mõistmine. Müasteeniaga inimene ei ole laisk ega vähe motiveeritud – tema keha töötab lihtsalt teistsuguste

28.11.2025 Lätis on sel nädalal toimunud märgiline samm kogu Balti piirkonna ravivõimaluste arengus: teisipäeval sai esimene müasteenia gravise patsient riikliku tervisekassa poolt kompenseeritud ligipääsu uue põlvkonna innovatiivsele ravile. Tegemist on Euroopa Rav   Müasteenia gravis on haruldane autoimmuunhaigus, mis põhjustab lihaste nõrkust ja väsimust, kuna organismi immuunsüsteem ründab närviimpulsside ülekannet lihastesse. Haigus võib põhjustada nägemis-, neelamis-