Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
 
EST
Webbyt
RUS
Webbyt
ENG

Webbyt Trükised
Webbyt
Webbyt Sõna sekka
Webbyt
Webbyt Meedia meist
Webbyt
Webbyt
Lihasehaigete seltsi plaan jäävee annetustega
Webbyt
Selts kulutab jäävee-kampaaniaga kogutud raha kõigi lihasehaigete ravi toetuseks
Webbyt
7 uudised - seitsmesed said ka veeämbrita hakkama: TV3 annetas 1000 eurot Eesti Lihasehaigete Seltsile
Webbyt
Lihasehaigete selts: jäävee kampaaniaga annetatud raha kasutamiseks on mitmeid ideid.
Webbyt
Lihasehaigete selts jää-ämbri annetussummast: on suur vastutus liikmete ja annetajate ees
Webbyt
Õhtuleht.ee „Lennukisse ratastoolis: varu aega sekeldusteks“
Webbyt
Euroopa Noored "JÜRI LUGU"
Webbyt
Annika: «Aitamine paneb väärtushinnangud paika.»
Webbyt
Helpifici blogi
Webbyt
VIDEO: Mis on elektriratastooli saalihoki ja kes seda mängivad?
Webbyt
Eesti Elektriratastooli Saalihoki Klubi osaleb rahvusvahelisel turniiril Hollandis
Webbyt
SEB Tallinna Maraton
Webbyt
Intervjuu Jüriga ajakirjas "Sinuga" "Külma vett krae vahele"
Webbyt
"Koit" suvisest Taevaskoja Lonnyga sõidust: "Liikumispuudega inimesed matkasid Taevaskojas"
Webbyt
Kas saan lubada endale tööl käimist?
Webbyt
Vestlus vabadusest
Webbyt
PROBLEEM: Uus katse: nüüd teeme tugikodu mudeli valmis!
Webbyt
Liikumispuudega inimesed ühistranspordis
Webbyt
Lihashaigete selts: annetusi on jäänud palju vähemaks
Webbyt
Õhtuleht: Ratastoolirahvas käis Toompeal eeskuju näitamas
Webbyt
Lihashaige Jüri Lehtmets: jää-ämbri väljakutse ja milleks seda vaja oli
Webbyt
Webbyt Kasulikke viiteid
Webbyt
Webbyt Looming



Lihasehaigete selts: jäävee kampaaniaga annetatud raha kasutamiseks on mitmeid ideid.

Webbyt
Sitemap Sisukaart   Print Prindi
Webbyt
 

04.08.2014  20:12
Rubriik: Eesti

Link vdeole

 

Üha leviva jäävee kampaaniaga on Eesti Lihasehaigete Seltsile annetatud 70 000 eurot ning selle raha kasutamiseks on juba küpsenud mitmed ideed, ütles seltsi juhatuse liige Jüri Lehtmets.

Ta rääkis "Ringvaates", et mitmeid ettepanekuid on teinud annetajad. Kõige rohkem on soovitud hankida haigetele abivahendeid, anda hooldajatele puhkust, viia läbi haigete uuringuid jne.

Neuroloogide arvavates on Eestis lihasehaigeid 70 ringis, aga seltsini jõuavad neist vähesed, kuna haigus kulgeb kiiresti ja vajalik info ei jõua haigeteni.

Lehtmets ise põeb Duchenne'i lihasdüstroofiat, mis oma sümptomite ja kulgemise poolest erineb kampaania käigus tuntuks saanud ALS-ist. Duchenne'i lihasdüstroofia puhul lihas ei tooda toonust tõstvat düstrofiini ja lihased pidevalt nõrgenevad. ALSi puhul on see protsess intensiivsem ning juba paari aastaga võib keha täiesti jõuetuks muutuda, selgitas ta.

Jüri Lehtmets avaldas lootust, et oluline on see, et lihasehaige saaks vajalikke füsioterapeudi ja massööri teenuseid oma kodus. Eestis on suureks probleemiks ka hingamisaparadi puudumine kodus. Tihti ollaksegi sunnitud haiglaseinte vahele jääma.

Jüri ise käib ülikoolis, on omandanud bakalaureusekraadi. Abivahendid soetas Jürile tema isa omal käel. "Keegi otseselt pakkunud ja aidanud ei ole," lisas ta.

Nüüd on seltsil kavas on luua fond, kuhu abivajajad saavad kirjutada, mida nad vajavad. ELSi peamiseks rolliks jääb siiski patsientide tugigruppide loomine.

"Selle rahaga käib kaasas vastutus ja me peame seda sihtotsarbeliselt rakendama," rõhutas Lehtmets.
Toimetas
Sven Randlaid

 
Web2