Villu Päärt
ajakiri Novaator, 25. veebruar 2010
India ookeanis asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa maailmas seni tundmatut seeneliiki.
Eestist kümnekonna lennutunni kaugusel India ookeanis asuva troopilise Seišellide saarestiku seeneriik on kasvõi Eestiga võrreldes suhteliselt vaene.
2006. aasta talvel Eestist kuuks ajaks Seišellidele lennates oli Tartu Ülikooli uurimisrühma eesmärk uurida eksootilise saarestiku seeni, sest need on seni maailmale peaaegu tundmatud. 1980. aastatel on küll tehtud üks uuring, kuid võimalust seeneliike DNA-analüüside abil eristada polnud toona veel võimalik kasutada.
Ektomükoriisa puhul moodustavad seened puu juuretippude ümber mantlilaadse katte. Ektomükoriisaseened on pea kõik eestlaste poolt armastatud söögiseened, näiteks kivipuravik ja kuuseriisikas.
Tunnusmärk: sametjas koorik
Kuid seened, mille esmaavastamiseni too ekspeditsioon viis, ei torka silma uhkete kübaratega ning inimesel pole nendega õigupoolest midagi peale hakata.
Nende seente leidmiseks tuli ümber keerata vanu pehkinud puutüvesid ja kookospähklikesti, et vaadata, kas seal all ei peitu sametjas koorik, mis võib olla nii punane, pruunikas kui hall.
Kõik üheksa leitud uut liiki kuuluvad seeneperekonda Tomentella, millel eesti keeles nimeks sametkoorik. Eestiski on selle perekonna liikidest esindatud piik-sametkoorik, ohustatud liigina, sest vanad ja suured puud on metsadest kadumas ja massiliselt tehakse lageraieid.
Seišellidel tekkis püsiv inimasustus 1770. aastatel ning 19. sajandil raiuti saarel hoogsalt metsi maha. Seejärel tõi inimene saartele sisse eukalüptid ja männid.
Nende, aga ka saartel kasvavate troopiliste puude kanuu-intsia, suur pisoonia ja Seišellide pisoonia juures eestlaste seeneotsingud käisidki. Lisaks uuriti ka ladinakeelset nime Vateriopsis seychellarum kandva puu juurestikku, eesti keeles sel puul nime polegi.
Seišellid on uurijale põnev paik, sest saarestik on olnud mandrist eraldatud umbes 65 miljonit aastat, sellest ajast peale, kui mikrokontinent Mahé Gondwanast eraldus.
Üheksa uue liigi kindlakstegemisel olid lisaks leidude täpsele kirjeldamisele olulised ka geenijärjestused. Selleks uuritakse seente DNA-järjestuses üht eriti muutlikku piirkonda ning nende muutuste põhjal on võimalik öelda, kas tegu on uue liigiga.
See polnud lotovõit
Maailma seenteliikide andmebaasi MycoBank jõudnud Tomentella pisoniae, Tomentella tedersooi, Tomentella parmastoana, Tomentella hjortstamiana, Tomentella tenuis, Tomentella beaverae,Tomentella pileocystidiata, Tomentella larssoniana ja Tomentella intsiae avastajatena on kirjas Triin Suvi ja tema äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö juhendajad professor Urmas Kõljalg ja teadur Leho Tedersoo.
„Uued liigid tuli kirjeldada ka ladina keeles ja anda neile ka ladinakeelsed nimetused,“ ütles Suvi.
Tema sõnul ei olnud siiski uute liikide avastamise puhul tegemist erilise lotovõiduga. „India ookeani saarte seeneriik on veel suuresti läbi uurimata maa ning samamoodi on Aafrikas kasvavate seentega,“ ütles ta.
Aafrika ongi Tartu Ülikooli seeneteadlaste järgmine huviobjekt ning uus ekspeditsioon ongi juba seal seenenäidiseid kogumas. |
