Selle aasta ELILi suvepäevad toimusid imekaunis Karujärve kämpingus Saaremaal. Asukoht oli suurepärane – järv, männimets ja mõnus (suvine) õhkkond. Jagus kõike – vihma, tormituult ja pisut ka päikest.
Muidugi ei puudunud ka seiklused.
Liikumine ratastooliga mööda vihmast märga muru- kes on proovinud, see teab!
Kahekohalisi majakesi nappis ning osa meist sattus narivooditega tubadesse. Õnneks lahendasid korraldajad olukorra kiiresti ning kõik said lõpuks oma võimetele vastava majutuse.
Majakestesse pääsemine oli juba omaette väljakutse. Kaldteid nappis, käsipuud puudusid ja astmed olid kõrged. Minu päästjaks osutus bussijuhi kaasas olnud väike aste – ilma selleta oleks majja pääsemine olnud üsna lootusetu üritus.
Ainus hoone, kus olid dušid ja tualetid, ei olnud ratastooliga ligipääsetav. Õnneks olid korraldajad selleks valmis – Tallinnast oli kohale toodud koguni kolm Kemmerlingi inva-WC-d, mis päästsid olukorra. (Pesemine ongi ületähtsustatud tegevus, sajandeid on kord nädalas saunas käimine piisav olnud).
Majakesed olid värskelt punase peitsiga üle võõbatud. Tulemus? Iga kord seinale toetudes värvusid käed punaseks. Ja nagu Murphy seadus ette näeb, hakkab nina sügelema just siis, kui käed on kõige mustemad. Nii jalutasingi ringi punaste käte ja ninaga nagu tõeline indiaanlane.
Veel üks sportlik ala ootas telgialustes, kus maapind oli kaetud puiduhakkega. Ratastooliga liikumine meenutas pigem maastikurallit kui rahulikku jalutuskäiku. Samas oli sellel ka vaieldamatu pluss – iga söögikord sisaldas korraliku trenni ning kaloreid kulus ilmselt rohkem, kui taldrikult tagasi sai. Kuigi aususe huvides tuleb öelda, et toit oli üli maitsev ja külluslik.
Tegevusi jagus hommikust õhtuni.
Laupäeval rääkisid suhtekorraldaja Janek Mäggi ja ELILi president Marko Pomerants, kuidas oma organisatsiooni nähtavaks teha ja õigete inimesteni jõuda. Jagati ka praktilisi nõuandeid projektide, taotluste ja vajalike kontaktide leidmise kohta. Saaremaa Puuetega Inimeste Koda tutvustas oma tegemisi ja põnevat ajalugu. Õhtud möödusid muusika saatel – lauldi, tantsiti ja veedeti lihtsalt mõnusalt aega.
Kokkuvõttes jäävad Karujärve suvepäevad meelde eelkõige toreda seltskonna, heade esinejate, naeru ja ühiste seikluste poolest. Väikesed takistused ei rikkunud tuju – vastupidi, neist said lood, mida on hiljem kõige lõbusam meenutada.
Muljeid jagas Inge Kark