EESTI LIHASEHAIGETE SELTS
I Üldsätted
1. Eesti Lihasehaigete Selts (inglise keeles Estonian Association of Muscular Disorders), lühend ELS, on mittetulundusühinguna tegutsev Eesti Vabariigis registreeritud ja lihasehaigeid ning neid toetavaid füüsilisi isikuid koondav vabatahtlik ühendus.
2. Eesti Lihasehaigete Selts (edaspidi Selts) juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja käesolevast põhikirjast.
3. Selts on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seltsi tulu võib kasutada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
4. Seltsil on oma nimega pitsat ja iseseisev bilanss. Seltsil on õigus avada ning sulgeda arvelduskontosid nii kodu- kui välismaa pankades ning teostada finantstehinguid.
5. Seltsil on oma sümboolika ja selle kasutamise ning käsutamise ainuõigus.
6. Selts tegutseb Eesti Vabariigis ja selle tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetele, liikmete omaalgatusele ning ühistegevusele, juhtorganite valitavusele ja valitud organite ja isikute aruandlusele Seltsi liikmete ees.
7. Seltsi tegevust juhib juhatus.
8. Selts on asutatud 29. detsembril 1993.
9. Selts on asutatud tähtajatult.
II Seltsi tegevuse eesmärgid ja õigused
10. Seltsi tegevuse eesmärkideks on:
1) Seltsi liikmete elukvaliteedi parandamine;
2) sotsiaalse keskkonna muutmine, mis tagaks lihasehaigetele ja teistele kehapuuetega isikutele võrdsed võimalused osaleda ühiskondlikus elus;
3) kompetentse meditsiiniabi lihasehaigetele kättesaadavaks tegemine;
4) lihasehaigusi puudutava ja nendega seonduva teabe levitamine.
11. Oma eesmärkide saavutamiseks on Seltsil õigus:
1) korraldada avalikke üritusi (koosolekud, loengud, seminarid, konverentsid, koolitused, näitused jne);
2) toota infomaterjale massimeedias levitamiseks;
3) teha koostööd teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal;
4) teha muid toiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse ja käesoleva põhikirjaga.
III Seltsi liikmed
12. Seltsi liikmeteks võivad olla lihasehaiged ning neid toetavad füüsilised isikud, kes tunnustavad ja järgivad käesolevat põhikirja, osalevad Seltsi tegevuses ning tasuvad regulaarselt liikmemaksu.
Seltsi noorliikmeteks võivad olla kuni 16-aastased isikud. 16-aastaseks saamisel arvatakse noorliige automaatselt Seltsi liikmeks.
Seltsil võivad olla ka toetajaliikmed, kelleks võivad olla kõik Seltsi arendamisest ja toetamisest huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud. Toetajaliikme ja Seltsi vahelised suhted võivad rajaneda koostöölepingule, milles sätestatakse poolte vastastikused õigused ja kohustused.
13. Seltsi liikmeks astumiseks esitab taotleja Seltsi juhatusele juhatuse kinnitatud vormis kirjaliku avalduse ja tasub aastakoosoleku poolt kehtestatud sisseastumismaksu.
Liikmeks võtmise otsustab juhatus esimesel korralisel istungil pärast avalduse laekumist.
Sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja otsustab Seltsi aastakoosolek.
14. Seltsi liikmel on õigus:
1) osaleda Seltsi tegevuses aitamaks kaasa Seltsi eesmärkide saavutamisele;
2) osaleda aastakoosolekul ning valida ja olla valitud Seltsi juht-, kontroll- ning teistesse organitesse, samuti esindada Seltsi juhatuse volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;
3) saada juhatuselt vastuseid arupärimistele, teha juhatusele ettepanekuid ning saada Seltsi tegevuse kohta informatsiooni;
4) Seltsist kirjaliku avalduse alusel välja astuda.
15. Seltsi liige on kohustatud:
1) järgima Seltsi põhikirja ning valitavate organite otsuseid, mis on antud nende pädevuse piirides;
2) osalema Seltsi korralistel ja erakorralistel aastakoosolekutel ning valitavasse organisse valimise või ametikohale nimetamise korral selle töös;
3) tasuma tähtaegselt liikmemaksu;
4) hoidma ja kaitsma Seltsi head nime, seisma Seltsi eesmärkide ja põhimõtete eest;
5) teatama Seltsi juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi ning isikukoodi ning esitama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende muutumist.
16. Seltsi liikme võib juhatuse ettepanekul aastakoosoleku otsusega Seltsist välja arvata, kui ta ei täida põhikirjas sätestatud nõudeid või on Seltsi oluliselt moraalselt või materiaalselt kahjustanud või on jätnud täitmata Seltsi valitud organite või isikute nende pädevuse piires antud korraldused või on jätnud tasumata Seltsi liikmemaksu kahe aasta vältel. Seltsist väljaarvatud liikmele tuleb tema Seltsist väljaarvamise otsus ja selle põhjus viivitamatult kirjalikult teatavaks teha. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle 50% aastakoosolekul osalevatest või esindatud liikmetest.
IV Seltsi juhtimine
Aastakoosolek
17. Seltsi kõrgemaks organiks on liikmete aastakoosolek, mis vastab mittetulundusühingute seaduses sätestatud üldkoosolekule. Aastakoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud aastakoosoleku kokku kutsuma hiljemalt 30 päeva jooksul ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära tuues vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.
Aastakoosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb või on esindatud 10% Seltsi liikmetest.
Juhatus peab liikmetele aastakoosoleku toimumisest kirjalikult vähemalt 20 päeva ette teatama, näidates ära aastakoosoleku läbiviimise aja, koha ning päevakorra.
Juhul, kui aastakoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise aja. Uus aastakoosolek tuleb läbi viia mitte hiljem kui 30 päeva pärast aastakoosolekut, kuhu ei kogunenud vajalikku kvoorumit. Uus aastakoosolek loetakse otsustusvõimeliseks sõltumata osalenud või esindatud liikmete arvust.
18. Aastakoosolekul võib otsustada kõiki Seltsi tegevusse puutuvaid küsimusi, mis ei ole seadusest või põhikirjast tulenevalt antud Seltsi mõne teise organi pädevusse. Aastakoosoleku ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine;
2) Seltsi sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise korra kinnitamine;
3) möödunud majandusaasta aastaaruande ja tegevusaruande ning revisjoni tulemuste kinnitamine;
4) juhatuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitamine;
5) Seltsi liikme väljaarvamise otsustamine;
6) Seltsi juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine;
7) Seltsi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
8) muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud mõne teise organi pädevusse.
19. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole aastakoosolekul osalejatest.
Käesoleva põhikirja alapunktides 18.1. ja 18.7. nimetatud küsimuste otsustamisel loetakse otsus vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle 2/3 aastakoosolekul osalejatest.
20. Aastakoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
Juhatus
21. Seltsi juhib ja esindab juhatus, millel on 3 kuni 7 liiget. Juhatuse liikmete arvu ja koosseisu otsustab aastakoosolek.
Juhatuse liikmed valivad endi seast esimehe ja aseesimehe.
22. Juhatus valitakse kaheks aastaks.
Juhatuse liikme võib aastakoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Seltsi tegevust juhtida või muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist võib algatada, kui selle poolt hääletab üle poole Seltsi liikmetest. Juhatuse liige võib tagasi astuda ennetähtaegselt isikliku avalduse alusel. Tagasiastunud juhatuse liige asendatakse järgmisel aastakoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud kahju Seltsi võlausaldajatele, vastutab võlausaldajate ees solidaarselt Seltsiga.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
Juhatuse liikmel on õigus saada põhikirjast tulenevate ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
23. Juhatus otsustab kõiki Seltsi igapäevasesse tegevusse puutuvaid küsimusi, välja arvatud küsimused, mis põhikirja kohaselt kuuluvad aastakoosoleku ainupädevusse. Juhatuse pädevusse kuulub:
1) liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
2) Seltsi kinnis- ja vallasvara käsutamine;
3) laenude võtmine ja andmine;
4) Seltsi komisjonide ja töörühmade juhtide kinnitamine;
5) välissuhete koordineerimine;
6) sümboolika kavandite ja statuutide kinnitamine;
7) Seltsi töötajate arvulise koosseisu, nende ametijuhendite ja palga kinnitamine;
8) projektide kinnitamine.
24. Juhatuse esimees võib juhatuse otsuse alusel tööle võtta tegevdirektori, kelle tööülesanded määratletakse töölepingus. Tegevdirektor on aruandekohustuslik juhatuse ja/või aastakoosoleku ees.
25. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees, esimehe äraolekul aseesimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole kohal olevatest juhatuse liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl.
Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse juhatuse otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
V Osakondade õigused ja kohustused
26. Vähemalt viis Seltsi liiget võivad moodustada Seltsi osakonna.
27. Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna koosolek. Osakonna koosoleku kutsub kokku osakonna juhatus vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 osakonna liikmete kirjalikul nõudmisel.
28. Osakonda juhib ja esindab õigustoimingutes juhataja, kes valitakse ametisse üheks aastaks osakonna koosolekul osakonna liikmete lihthäälteenamusega.
29. Osakonnale jääb 100% osakonda kuuluvate Seltsi liikmete liikmemaksust.
30. Osakonna rahaliste vahendite kasutamise õigus on osakonna juhatajal osakonna koosoleku poolt kehtestatud korras.
31. Osakond on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande Seltsi juhatusele 1 kuu jooksul pärast Seltsi majandusaasta lõppu.
VI Järelevalve
32. Aastakoosolek teostab järelevalvet Seltsi teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab aastakoosolek revisjonikomisjoni või tellib audiitori.
Juhatus ja tegevdirektor kohustuvad võimaldama revisjonikomisjonil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
Revisjonikomisjon või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitab aastakoosolekule.
Revident, kelleks ei või olla Seltsi palgaline töötaja või juhatuse liige, valitakse aastakoosolekul üheks aastaks.
VII Seltsi vara
33. Seltsi vara moodustavad:
1) sisseastumis- ja liikmemaksud;
2) kodu- ja välismaiste juriidiliste ja füüsiliste isikute toetused ja annetused;
3) riigi- ja kohalike eelarvete eraldised;
4) sihtkapitalide ja sihtasutuste toetused;
5) Seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatud tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest, korjandustest, kinnis- ja vallasvara tehingutest ja väärtpaberitehingutest laekuv tulu, intressitulu ja muud laekumised ning majandustegevusest saadav tulu;
6) muu Seltsi põhikirjaliseks tegevuseks vajalik vara.
34. Seltsi vara kasutatakse ja käsutatakse Seltsi eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
Selts võib oma vara anda oma liikmete kasutusse (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) lepingulisel alusel.
Selts ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei vastuta Seltsi varaliste kohustuste eest.
35. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab Seltsi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need aastakoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni arvamus või audiitori järeldusotsus. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Selts maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
Selts esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
VIII Seltsi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
36. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
37. Seltsi lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.
Täiendused Seltsi põhikirjas on vastu võetud Seltsi aastakoosolekul
6. detsembril 1997
27.novembril 1999
27. aprillil 2002
28. aprillil 2007
|