Eeva-Liisa Warinowski, kõneterapeut
Myasthenia Gravisega võivad kaasneda kõnelemise, hääle tekitamise või neelamise probleemid.
Osal patsientidest esineb kõne-, hääle- või neelamisprobleeme (või häiritust) ainult haiguse algusetapis, enne konkreetselt suunatud raviskeemi algust. Osal patsientidest ei pruugi kõnepiirkonna probleeme üldse esineda, teistel taas võivad vaevused püsida ravimitest ja tümektoomialõikusestki hoolimata.
Kõnelemise ja hääle tekitamise probleemid
Müasteeniaga kaasnevat kõnehäiret nimetatakse düsartriaks. Kõnelihased väsivad pikemal rääkimisel. Tavalisim on näolihaste lõtvumine, mis siiski ei põhjusta märgatavat artikulatsioonihäiret, küll aga miimika puudumist. Niisugusel juhul võib vestluspartner tõlgendada müasteeniaga inimese sõnumeid või meeleolu valesti ning arvata, et teine on kurb, tüdinenud või väsinud. Ka pehme suulae lõtvumine on üsna tavaline. Kõne muutub ninahäälseks ja summutatuks, kuna õhk sattub rääkides ninaneelu. Huulte ja keele tegevus võib nõrgeneda ning artikuleerimine muutub ebaselgeks ja eriti kaashäälikud pehmenevad. Lõualihaste väsides on raske huuli sulgeda ja patsient võib näiteks rääkides või süües toetada lõuga käega.
Häälepaeltes võib samuti nõrkust esineda. Eriti kui pikalt kõneleda, võib häälepaelte tihe sulgumine väheneda ja hääl muutub kähedaks ja katkendlikuks. Vahelihase, kõhulihaste ja kaelalihaste nõrgenemine põhjustavad hääle võimsuse vähenemist. Hääldushingamine võib muutuda pinnapealseks ja lühikeseks, mistõttu patsient hakkab rääkides kergesti hingeldama.
Kõnelemisel häälepaelad lähenevad teineteisele (keskjoone suunas). Nõrgad häälepaelad ei sulgu tihedalt. Õhk pääseb nende vahelt liikuma ning tulemuseks on käheda kõlaga hääl.
Neelamisprobleemid
Näo, suupiirkonna, neelu ja söögitoru piirkondade nõrkus võib põhjustada neelamishäireid ehk düsfaagiat. Lõualihaste nõrkuse ja huulte sulgemise probleemi tõttu võib toit või jook suust välja pudeneda. Mälumine nõuab palju lihastööd. Mälumine võib olla aeglasem, liigutused piiratud või jõuvaru vähene. Eriti raske võib olla selgete (õhukeste) vedelike hoidmine keelel.
Suulae sulgemise nõrkuse tõttu võivad vedelikud ja toidupalakesed sattuda ninaõõnde. Neelamisrefleks võib olla nõrgenenud, mistõttu neelamine ei alga õigeaegselt. Kui lihased ei tõsta kõrisõlme neelamise ajal tugevasti üles, hingetoru ei sulgu tihedalt ja võib toimuda toidu või joogi aspiratsioon ehk sattumine hingekõrri.
Kui toit/jook ei tule hingekõrist köhides välja ja jõuab kopsu, võib see põhjustada kopsupõletikku. Ka neelu ja/või söögitoru peristaltika võib olla nõrgenenud, mistõttu toit/jook jääb neelu või söögitorru kinni ja põhjustab seal valu.
Neelamisprotsess
Mälumine ja neelamine nõuavad mitmete lihaste suurepäraselt koordineeritud koostööd. Toit asetatakse suhu ja mälutakse peeneks. Suutäis kogutakse ühtseks massiks keele peale ja keel liigutab massi neelu suunas. Vallandub neelamisrefleks. Hingekõri sulgub, et toit ei satuks hingamisteedessekopsudesse. Neelu lihased kannavad suutäie neelust läbi söögitorusse (vt joonised 1-5).
1. Mälumise järel kogutakse toidupala (roheline) keele peale, keel liigutab seda edasi neelu suunas.
2. Neelamisrefleks vallandub. Toimub neelamine.
3. Toit liigub neelust läbi.
4. Toit liigub neelust söögitorru.
5. Toit liigub söögitorus.
Kõneteraapia
Kui müasteeniaga patsient ei kasuta kõnelemiseks või neelamiseks vajaminevaid lihaseid täielikult, nende töövõime nõrgeneb aja jooksul veelgi. Sellisel puhul on raske eristada, kas nõrgenenud kõne- või neelamisvõime on tingitud täielikult haigusest või on osaliselt põhjustatud nende lihaste vähesest kasutamisest. Patsient õpib kiiresti valesid lihasliigutusi, korvamaks nõrgenenud lihaste tööd teiste lihastega. Selle tagajärjel aga nõrgenevad õiged lihased veelgi. Kõne- või neelamisprobleemide on soovitatav põhjalikum konsultatsioon kõneterapeudiga (kõneterapeudi puudumisel logopeediga – toim.).
Kõneterapeut teeb vajadusel kõne uuringu, analüüsib hääle kvaliteeti, uurib hääldushingamist ja neelamisvõimet. Patsiendiga koos arutatakse, milliseid võimalusi on kõnelemis-, häälitsemis- ja neelamisvõime säilitamiseks. Vajadusel koostatakse isiklik harjutuste plaan, millega taastatakse konkreetsete nõrgenema kippuvate lihaste töövõimet, hoitakse ära valede liigutuste sissejuurdumine ja tõstetakse lihaste vastupidavust. Enamasti pole vaja intensiivset kõneteraapiat, piisab kodusest harjutuste programmist ja aeg-ajalt kõneterapeudi vastuvõtul käimisest harjutuste kaasajastamiseks.
|
