Hingamisharjutused
Hingamine läbi kokkusurutud huulte on kõige lihtsam ja loomulikum hingamisharjutus.
Hinga aeglaselt läbi nina sisse, kuni tunned, et su kopsud on õhuga täidetud. Suru huuled kokku, justkui sooviksid suudelda. Mitte pruntis "musisuu" ja punnpõsed vaid rohkem naerusuu ja päris "suudlemissuu". Hinga aeglaselt välja läbi kokkusurutud huulte. Väljahingamine peab kestma kaks korda kauem kui sissehingamine (4-6 sek). Ära suru jõuga oma kopse tühjaks vaid lase õhul rahulikult voolata. Sama efekti annavad vilistamine ja veepudelisse hingamine.
Tee neid harjutusi pidevalt.
Ettepoole kummardatud asendis hingamine — selles asendis paraneb diafragmahingamine (diafragma kokkusurutud) tänu survele.
Kopsumaht kasutusse
Hinga sisse → pea hinge kinni mõne sekundi jooksul → hinga veel sisse (=kopsude täitmine/air stacking vead sisse niipalju kui mahub) → hinga välja (=lased õhu välja voolata) → puhud lõpud veel välja. Pane tähele, et õlad püsivad harjutuse ajal all.
Kopsude täitmist (air stacking) võib teha istudes või pikali olles. Harjutust võib teha iseseisvalt hingamisharjutusena või abistades ambuga või hingamisaparaadi abil, mille mahte saab reguleerida.
Skeem on kõigil juhtudel sama: sissehingamine — hinge kinni pidamine mõne sekundi jooksul, mille järel veetakse õhku sisse veel 2-3 korda — väljahingamine = antakse õhul lihtsalt välja voolata.
Eesmärgiks on kopsuruumi maksimaalse võimalik kasutusele võtmine. Kuidas köhimine õnnestub
Alusta köhimist alati sügava sissehingamisega! Seejärel pingutad kõhulihaseid, millega lisad survet rindkeresse. Õlavöötme lihased toetavad rinnakorvi. Kurgulihased kontrollivad õhu väljalaskmist, avades kurgu ja häälepaelad õigel ajal. Kui saad, tõsta sissehingamise ajal küünarnukist kõverdatud käsivarred kehast eemale ja suru köhatuse ajal uuesti vastu külgi (nagu tibutantsus). Enne köhimist proovi veidikeseks hinge kinni hoida.
Köhides saad eritised üles/välja vaid kopsu ülaosast. Kui eritisi on ka kopsupõhjas, tuleb enne teha hingamisharjutusi ja/või kopsude tühjendusteraapiat, millega eritised tõusevad kopsude ülemistesse osadesse. Toetatud köhimine — nõuanne abistajale
Seisa või istu partneri vastu. Aseta käed köhija rinnakorvi alaosale ja palu tal hingata sügavalt sisse. Tunneta kuidas rinnakorv loomulikult liigub. Seejärel käse tal köhatada ja samal ajal suru kätega rinnakorvi sissepoole. Et köhatus tuleks võimsam, peavad surve ja köhatus olema hästi ajastatud, samaaegsed.
Toetatud köhimisel on heaks abivahendiks (mitte väga kitsas) sall. Aseta sall selja tagant köhija rindkere alaosale, too otsad käsivarte alt ette ning aseta risti. Palu tal hingata sügavalt sisse ning anna salli sedamööda järele, kuidas rinnakorv paisub. Nüüd käse köhatada ja samal ajal vea ise salli tugevasti kokku ümber keha. Käsiventileerimine ambuga
Millal kasutada ambu
Amb (ambukott) on üldiselt tuntud kui esmaabivahend intensiivravis. Seda võib aga kasutada ka hingamisfüsioteraapia töövahendina, kui patsiendil on alanenud hingamisfunktsioon.
Inimest võib õpetada ka ise end ambuga abistama.
Ambukoti kasutuselevõtt füsioteraapiasse on mõistlik siis kui patsiendi kopsumaht on langenud (VC alla 2 liitri), kui ta kasutab hingamisel tugevasti abilihaseid (kaela- ja kurgulihaseid) või hingamissagedus on üle 20 korra minutis. Ka tugevasti kõverdunud selg võib takistada kopsude korralikku läbiventileerimist. Samuti mõjutab inimese kehaasend hingamisfunktsiooni. Osa kopsurakkudest võib jääda ilma õhuta kui inimene magab alati samal küljel, istub väga kõveras või tema käed liiguvad väga vähe (surutud vastu külgi ja veavad õlgu alla). Sellistel juhtudel on ambu kasutamisest kasu.
Ambuga saab avada hingamisteid ka siis kui sitke lima takistab õhu vaba liikumist kopsudes, mistõttu osa kopsurakke ei saa hapnikku (atelaktaas). "Magavaid" kopsupiirkondi saab aktiveerida kõige tõhusamalt nii, et käsiventilatsioonil abistab kaks inimest: üks toetab hingamist ambuga ja teine surub rindkerele.
Käsiventilatsiooni abil saab toetada ja tõhustada köhimist, alandada hingamissagedust, lõdvestada pinges olevaid abilihaseid ja parandada kopsude läbiventileerimist. Hingamisaparaadi kasutajatele on amb tähtis abivahend puhuks kui hingamisapraat seiskub. Käsiventilatsiooni eesmärgid
kopsumahu suurendamine
hingamislihastele puhkuse andmine
kopsude läbiventileerimise parandamine — süsihappegaasi eemaldamine
lõdvestamine Jäta meelde seoses ambu kasutamisega
Ambumisel ei või maski siduda/kinnitada patsiendi näole.
Ambuga ei ole võimalik kopse "ülepumbata", kuna amb sisaldab ventiili, mis reguleerib rõhku ja vasturõhku. Ambu kasutamine tuleb õpetada selgeks nii patsiendile kui tema lähedastele. Ambu saab kasutada ka trahheostoomi kaudu.
Enamasti on vaja käsiventileerimiseks teist inimest aga sõltuvalt patsiendi käte liikuvusest ja pigistusvõimest tuleb selgeks teha ka patsiendi omad võimalused. Ambu ja maski vahele saab lisada pikendusvooliku, nii et patsient saab ambukotti pigistada vastu oma rinda, kaenla all või suruda seda vastu reit. Harjutusi ambuga
Aseta mask tihdalt patsiendi näole ja käse tal alati kõigepealt välja hingata (vh). Pressi nüüd ambuga õhku sisse ja palu tal samal ajal sissehingata (sh). Seejärel lühike hinge kinnipidamine ja laseb rahulikult õhul välja voolata. Samal ajal ära enam ambu pigista, et see saaks uuesti täituda. Vahepeal puhkus, klient võib hingata nii kuidas on harjunud. Korda ambuga sissehingamist kolm korda.
Air stacking. Aseta mask tihedalt patsiendi näole ja käse kõigepealt välja hingata. Nüüd teete koos ambuga kolm sissehingamist kohe üksteise järel. Alles siis väljahingamine. Kui patsiendil on raskusi kurgu sulgemisega vahepeal, tuleb kolm sissehingamist teha tavalisest pisut kiiremas tempos. Kopsud täituvad paremini kui õhk ei pääse vahepeal "kargama". Õhu suunamine. Küliliasendis õhu suunamine väheaktiivsesse kopsupoolde. Inimene asetub pikali nii, et ülemiseks jääb see pool, mis tavaliselt külili magades on alumine või mis on istudes eriti kokku pressitud. Eesmärgiks on avada väheaktiivset poolt. Aseta mask tihdalt patsiendi näole ja käse tal alati kõigepealt välja hingata. Terapeut juhendab patsienti ja samal ajal abistab ühe käega rindkeret ning teisega pigistab ambu. Kui patsient saab, hoiab ise maski näol. Kui ei, on hea kui ta abistaja aitab. Või hoiab terapeut ühe käega maski ja teisega pigistab ambu, jättes rindkerele surumata.
Ambu kasutamise järel tuleb teha tõhustatud väljahingamist, surudes külgedele ja rindkerele. Kuidas olla veendunud, et teen õigesti
Jälgi, et patsiendi rinnakorv liigub ja ribid tõusevad. Siis on kindel, et õhk läheb kopsu mitte kõhtu.
Pea vahesid nii sissehingamise kui väljahingamise järel, kuna liiga kiire käsiventileerimine võib põhjustada patsiendile halba enesetunnet ja hüperventilatsiooni seisundi. Hinga ise kaasa. |
