Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Web2
 
 
EST
Webbyt
RUS
Webbyt
ENG

Webbyt Arhiiv



juuni 2004

Webbyt
Sitemap Sisukaart   Print Prindi
Webbyt
 

Saame tuttavaks — Aul Pedajas
Inglise keelest tõlkinud ja meie lehele vahendanud Aive Raudkivi

Tere, minu nimi on Aul Pedajas. Kirjutan teile Denveri linnast, mis asub
USA-s, Colorado osariigis.
Alustan veidi kaugemalt. Sündisin 14. juunil 1963 Põltsamaal spinaalse lihasatroofia (SMA) II vormiga. See haigus ei ole kahjustanud mu meelte tundlikkust, kuid ei lase mul näiteks kõndida ega trükkida. Kirjutamiseks kasutan arvutit, mis reageerib häälele.
Vaatamata tervislikule seisundile õnnestus mul Eestis 1987. aasta kevadeks omandada kõrgharidus rakendusmatemaatikas ja seda tänu õppejõududele, kes käisid mind kodus eksamineerimas. Tunnen küllaltki hästi ka infotehnoloogiat ja räägin vabalt kolme võõrkeelt: inglise, vene ja soome keelt. Mõningal määral mõistan ka saksa ja rootsi keeli. Olen esindanud Eestit puuetega inimeste konverentsidel Saksamaal, Inglismaal ja Hollandis. Eestis olen töötanud ka tõlgi, matemaatika ning inglise keele eraõpetajana ja tarkvara testijana. Viimane ametikoht Eestis elades oli mul insenerina Küberneetika Instituudis.
1991. aasta oktoobris suri mu ema, 1992. aasta aprillis autoõnnetuses ka isa. Kuni selle ajani oli minu eest hoolitsenud põhiliselt vanaema, kuid tema oli siis juba 82 aastane. Ka minust kolm aastat vanemal vennal ei olnud enam võimalik minu eest hoolitseda, (õdesid mul pole) nii kolisin pärast seda, kui olin ajalehekuulutuse kaudu leidnud abilise, vanemate majast välja ja asusin omaette elama. Tegin kõik, mis vähegi võimalik, et mitte hooldekodusse sattuda. Ainult mitte sinna.
Paraku selgus, et on väga raske leida inimest, kes püsivalt minu eest oleks hoolitsenud, sest mul ei olnud võimalik seda tööd piisavalt tasustada. Mu viimane abiline Eestis oli teismeline, kellel polnud kusagil elada ja kellel sain lasta enda juurde kolida. Kuivõrd tema pidi käima koolis, jäin pikkadeks päevadeks üksi. Vahel pidin 8-9 tundi järjest söömata, joomata, siibrit kasutamata olema. Alati oli häda põhjalikuma pesemisega. Talvel oli korter liiga külm, suvel polnud sooja vett. Kaalun väga vähe — umbes 30 kilo ja nõrkade kopsude tõttu on külmetamine mulle äärmiselt ohtlik. Teiseks tõsisemaks probleemiks oli, et elasin seitsmendal korrusel, kuid lifti mu mehhaaniline ratastool ei mahtunud. Olin õnnega koos, kui kaks korda aastas kodunt välja sain. Siis pidi keegi mind alati autoga edasi viima, sest muud moodi ma ratastooliga Lasnamäe maja eest minema ei saanud. Nende asjaolude tõttu oli Eesti mulle paras vangla.
Vanaema suri 1996. aasta mais. Sama aasta oktoobris avanes mul võimalus pääseda Salt Lake Citys arsti konsultatsioonile. Olin riputanud oma loo üles FidoNetti (see on interneti-taoline võrk, kuid märksa piiratum) ja üks seda lugema juhtunud ameeriklane soovis, et ma Ameerika arsti vastuvõtul ära käiksin. Sõitsin koos oma noore abilisega USA-sse. Mõnda aega olin seal haiglas, siis külastasin inimesi, kellega olin tutvunud e-maili teel või LDS (mormoonide) kiriku — kuhu kuulun alates 1992. aasta novembrist – kaudu. 1997. jaanuaris lendasime Coloradosse külla mu sealsetele tuttavatele. Mu viisa kehtis 1997. aprillini, kuid olin sõlminud vahepeal uusi suhteid ja soovisin oma viibimist USA-s pikendada. Meil õnnestuski pikendada oma viisasid veel 6 kuud ja juulis 1997 astusin abiellu. Olin tõesti õnnelik. Tundus, et olen saavutanud rohkem, kui olin iial ihaldanud.

Kahjuks ei kestnud see õnn kaua. 22. 01.1998, vaid päev pärast tööloa saamist sain raskekujulise kopsupõletiku. Nägin juba ”valget valgust” ning olin surmale väga lähedal, kuid jäin siiski elama. 1998. aasta märtsis sain haiglast koju. Mulle tehti trahheostoomia, mida ma tervena ei vaja, kuid arstid soovitasid mul korgiga kaetud kanüüli igaks juhuks siiski trahheas hoida. Mulle anti ka BiPAP hingamisaparaat. Kasutan seda aparaati öösiti, see annab kopsudele veidi puhkust ja võimaldab hingata sügavamalt.
Probleemidega polnud ma siiski ühel pool. Mu ameeriklannast naine andis sisse lahutuse ja 1999 aasta detsembriks oli meie abielu läbi. Minu jaoks oli see tõeline ¨okk. Olime alustanud sõpradena ja püüdsin olla väga ettevaatlik, kui meie suhe muutus tõsisemaks, sest olin teadlik, et erinevused meie maailmavaates võivad hakata tulevikus probleeme põhjustama. Riskeerisin ja lasin meie suhtel areneda siiski sõprusest kaugemale. See oli viga. Lahutus tõi endaga kaasa ohu saada maalt välja saadetud, sest mu abielu polnud kestnud niigi kaua, et oleksin saanud alalise elamisloa. Advokaatide abiga on mul õnnestunud pikendada oma siinviibimist siiski mitu korda. Mu praegune viisa lubab mul elada USA-s 2005. aasta veebruarini.
Pärast lahutust polnud mul kusagil elada. Õnneks soovitati mulle inimest, kes pakub raske puudega vaeguritele oma majas peavarju ja hooldust. Alates 1998. a. novembrist olengi elanud tema juures.
2003-l aastal diagnoositi mul uneapnoe. Pidin hakkama tarvitama hapnikku, et öösel paremini magada. Ma ei saa öelda, et asjade selline käik mind oleks rõõmustanud, aga põdema ma sellepärast ka ei jäänud. Elu läheb edasi. Eestis on mitmed omal ajal minust tugevamad olnud puudega inimesed hingamisraskustesse juba surnud. Mul on hea meel, et elan Colorados, kus mu eest hästi hoolitsetakse.
Pisut ka päevakorraldusest.
Enamik mu päevadest möödub voodis, kus kasutan arvutit, mis reageerib häälele. Suudan ka ratastoolis istuda, kuid selle seljatoe kaldenurk ei tohi olla üle 45 kraadi, sest muidu ei jõuaks ma hingata. Allalastud seljatoega ratastoolis, kus mu asendit aeg-ajalt kohendatakse, võin istuda mitu tundi. Kuivõrd ma päeval hingamisaparaati ei kasuta, ei ole mu ratastooli aitamine kuigi keeruline.
Ka ilusa ilmaga päeval voodisse jäämise põhjused on majanduslikud: koduseintest väljapoole jäävaid lõbustusi ei saa ma endale veel lubada. Olin enamiku oma Ameerikas elamise ajast töötu, kuid hiljuti õnnestus mul saada tööle oma tuttava juurde, kellega mind seob ühine kirik. Tema firma paneb katuseid ja minu töö on internetipõhine, nagu näiteks uurimuste läbi viimine, kodulehekülje ja meilidega tegelemine jne.
Ma ei lase ennast häirida asjaolul, et raha on vähe. Tean, et kunagi, kui seda on rohkem, võin minna kuhu tahes, sest Denver on statistika järgi maailma kõige puuetega inimeste sõbralikum linn. Inimesed on siin sõbralikud ja abivalmis, mitte nagu New Yorgis ja Los Angeleses, kus kõigil mõlgub meeles vaid raha ja lõbutsemine. Neis linnades käib ainult üks iseenda näitamine ja ma poleks kunagi nõus seal elama. Siin Denveris elavad puudega inimesed, iseäranis Ameerika kodanikud, kes saavad riiklikke toetusi, täpselt samasugust elu nagu kõik teised. Kõik on kättesaadav. Kui on tarvis midagi teha või kuhugi minna, saab helistada spetsiaalsesse teenistusse ja su probleem leiab lahenduse. Kuigi ma ei saa endale lubada kõike seda, mida teised, ja ma tunnen end sageli väga üksikuna, tunnen ma elust rõõmu ja vaatan tulevikku lootusrikkalt ja optimistlikult.
Kui olete kõik ülaltoodu läbi lugenud, tuleb teid tunnistada tõeliselt kannatlikuks inimeseks. Mul on kahju, et see jutt nii pikk sai. Kui teil siiski kirjutatu kohta veel küsimusi tekkis või kui soovite minuga ühendust võtta, siis minu meiliaadress on: aul@aul.cjb.net.

Läbilugemise eest tänades ja parimat soovides
Siiralt, Aul

Tohtripost
Soome keelest tõlkinud Külli Reinup

Alljärgnevalt vahendame Soome ajakirjast “Myastenia-viesti” müasteeniaga seonduvaid küsimusi, mida meie põhjanaabritel ette on tulnud ja vastava ala arstide vastuseid neile küsimustele.
Miks magneesium ei sobi/ei ole soovitatav müasteenikule? Kas võib võtta polüvitamiine, mis sisaldavad magneesiumi?
Vastus: Magneesium suurtes kogustes võib halvendada närvi-lihasülekande impulssi.
Polüvitamiine võib võtta, pidades siiski hoolikalt kinni arsti poolt soovitatud annustest. Kui lihasväsimus on väga suur ilma konkreetse põhjuseta, võib selle taga olla magneesium (või ka näiteks tsink). Olen näinud oma neuroloogipraktika jooksul mitut patsienti, kellel vitamiinimürgitus on viinud “jalad alt”. Patsientidele tundus, et palju vitamiine teeb head ja nad olid võtnud iga päev mitmekordse koguse polüvitamiinide pille aga olukord muutus vastupidiselt ootustele äärmiselt halvaks.
Kui inimese toidulaud on piisavalt mitmekülgne, saab ta vajaminevad vitamiinid ja mineraalid toidust ega pruugi tarvitada toidulisandeid. Iseasi kui inimese toiduvalik on mingil põhjusel väga ühekülgne ja ta on sunnitud vajaminevaid aineid kapslitena või pillidena manustama.
Arstina tundub mulle, et vitamiinide kiitmise kõrval tuleks rääkida ka ohtudest, mis pisikeste pillide vale kasutamisega kaasneda võivad.
Kas Theo-Dur (Eestis pikendatud toimega teofülliin, Retafülliin, Teotard) 200mg sobib Mestinoni tugiravimiks?
Vastus: Jah, sobib. Theo-Dur on pikatoimeline ravim, mis sisaldab teofülliini. Algupäraselt kasutati seda ravimit astma, bronhiidi ja muude hingamisteede kahinaid põhjustavate haiguste puhul. Teofülliin aitab kaasa närvi-lihasülekandes atsetüülkoliini vabanemisele närvilõpmetest. Ja selle tõttu on teofülliini kõrvalmõju selline, et ta parandab närvi-lihasülekannet ja sobib sellisena hästi Mestinoni tugiravimiks.
Mõnikord võib tekkida vajadus vähendada Mestinoni annuseid kui kasutate samal ajal teofülliini sisaldavaid tooteid. Teofülliini tasub proovida ka siis, kui Mestinoni mõju pole piisav.
Mõnel patsiendil põhjustab teofülliin südame kloppimist.
Tuleks arvestada, et ka osades gripiravimites ja köharohtudes leidub teofülliini.
Kas müasteenia võib põhjustada inkontinentsi (uriinipidamatust)?
Vastus: vaagnapõhja lihaste nõrkus on üsna sage müasteeniaga kaasnev nähtus. Tüüpiline vaevus on uriini kinnipidamisvõime nõrgeneminene. Kogemused näitavad, et tarvitatavatest ravimitest mõned, eriti Ubretiid on samuti inkontinentsi soodustava toimega.
Mõnikord võib kõhulahtisuse või koguni roojapidamatuse taga olla ka see, et antikolinesteraasiravimite (Ubretiid, Mestinoon) tarvitamine kiirendab soolestiku tegevust. Ja kui sellele lisandub veel tuharalihaste või vaagnapõhjalihaste nõrkus, võib inimese kontroll olukorra üle nõrgeneda.
Füsioterapeudilt võiks küsida harjutusi vastavatele lihastele. Üsna hästi mõjuvad erinevad harjutused vaagnalihastele ja ka tupekuuliga treenimine.
Noor naismüasteenik küsib, millest võivad müasteeniasümptomid järsult halveneda? Tema müasteenia on kümme aastat kulgenud kergelt, ta on tarvitanud ühe 60 mg tableti Mestinooni päevas. Ühtäkki läks ta olukord halvemaks ja praegu võtab ta 30 mg iga kolme tunni tagant.
Vastus: müasteenianähud on vahelduvad. Võib tõepoolest olla, et mõne rahuliku aasta järel on äkki aeg, kus vaevusi palju enam. Seda võivad põhjustada näiteks naistel muutused hormonaalses tasakaalus, mistõttu günekoloogiga konsulteerimine tuleks kasuks.
Mõnikord halvenevad müasteenianähud kas füüsilisest või psüühilisest ülekoormusest nö “tagantjärele” kui stress (pingutus) ise on juba möödas. Selle koha pealt meenutab müasteenia muuseas migreeni.
Võimalik põhjus müasteenia halvenemiseks on ka kõikvõimalikud põletikud — põie-, igeme-, põskkoopapõletik. Mõnikord kilpnäärme talitlushäired võivad halvendada müasteeniat. Vähene rauasisaldus veres (kehvveresus) on samuti üks riskitegur.
Kui müasteenianähud järsult halvenevad, siis selle taga võib olla mitu erinevat põhjust, aga organismi üldist tervislikku seisukorda tuleks igal juhul lasta kontrollida.
Dieedipidamine ja sellega seonduv soolade ja mineraalainete tasakaalu muutus organismis võib mõnikord olla müasteenia halvenemise põhjuseks.
Müasteenikutel on keskmisest rohkem probleeme toitainete imendumisega sooltest (näiteks nisust, rukkist ja odrast põhjustatud kõhuvalu, kõhulahtisus, liigesvalu jne, millele aitab ainult gluteenivaba dieet), mistõttu sisearsti läbivaatus võib osutuda vajalikuks. Ka mitmetes loodustoodetes ja polüvitamiinides on aineid, mis ei mõju müasteeniale hästi.
Mitte alati ei leita konkreetset põhjust müasteenia halvenemisele. Arstipraktika näitab siiski, et üldjuhul müasteenia ei jää püsivalt nö “madalseisu”.
Väga harval juhul võib olla probleemide põhjuseks ka selline asi, et kuigi inimesel on harknääre ära opereeritud, on rinnakukorvi taha jäänud väikene osa kudet. Seda juhtub siiski äärmiselt harva.
Mõned antibiootikumid võivad halvendada müasteeniat. Küsige alati ravimit väljastavalt arstilt ega ravim pole teile vastunäidustatud.
Kas müasteenik võib ise muuta oma ravimiannuseid?
Vastus: müasteenikud on tihti parimad oma haiguse sümptomite asjatundjad. Kuna lihasnõrkus võib olla väga vahelduv ja aja kuludes koguni leevenduda, on omaalgatuslik ravimiannuste muutmine igati mõistlik. Kui patsiendil algavad lihasvärinad või kõhuvalud/kõhulahtisus, peaks Mestinooni annust vähendama või pikenadma ravimi manustamise vaheaegu.
Pikema jalutukäigu ajal võib olla vajadus võtta näiteks 30mg lisaannus Mestinooni.
Kui praegused määratud ravimiannused täielikult lihasnõrkust ära ei võta, võib korraga võetavat annust suurendada 10-20mg või annustamise vahet vähendada tund või pool tundi (ravimi võtmise vaheaeg peab siiski olema vähemalt 2,5–3 tundi!)
Muidugi tuleks ravimitesse puutuvates küsimustes alati nõu pidada oma neuroloogiga ja üheskoos panna paika need piirid, mille ulatuses patsient ise võib annuseid muuta.
Väga suuri muudatusi ravimiskeemis ainult ise otsustades teha ei maksa. Mestinooni lisamine või vähendamine 10-20mg korrale on üldjuhul turvaline, aga isegi niisugusel juhul on võimalus, et “märkamatult” muutub ravim üle- või alaannustatuks.
Kortisooni (kortikosteroidi, hormooni) ja asatiopriini annuseid ei tohiks muuta omal algatusel. Need on tugevad immunsüsteemi mõjutavad ravimid, mille annuste muutmisel tuleb arvesse võtta mitmeid müasteeniat ja inimorganismi immuunsust puudutavaid üksikasju. Pealegi on nende ravimite määramine väga personaalne ehk see kogus, mis sobib ühele müasteenikule, võib teisele olla olukorda hoopis halvendav.

Isiklik abistaja — KOER
Erinevatest inglisekeelsetest allikatest tõlkinud Margit Kasemets

Puuetega inimeste jaoks on välja mõeldud igasuguseid abivahendeid. Seal kus nende võimaluste piir ette tuleb, peab siiski võimekam inimene nõrgemale appi tulema. Taolist sõltuvust võib vähendada hoopis teise elusolendiga — koera abil.
Tavalisest koerast abikoera kasvatamisel kasutatakse ära erilist sidet, mis eksisteerib koera ja ta omaniku vahel, koera soovi aidata suunatakse tõeliselt kasulikuks abistavaks tegevuseks. Iga koer õpetatakse tegema seda, mida on konkreestselt vaja tema erivaja­dustega peremehel, et ta saaks elada täiuslikumat ja iseseisvamat elu.
Selleks, et enda vajadustele ja võimalustele vastavat koera saada, tuleks konsulteerida kogenud treeneritega, kes teavad, millised peavad olema koera omadused. Välja­õpetatavaks koeraks võib olla perekoer või kasvõi varjupaigast võetud koer. Tavaliselt töötavad abikoertena kuldsed retriiverid ja labradorid oma inimarmastava ja seltsiva iseloomu tõttu. Sobivad ka teised tõud. Enne treeningut uuritakse põhjalikult koera tervist ja käitumist.
Abikoerad läbivad tavaliselt 6- kuni 12-kuulised treeningud, kus õpetatakse erinevaid ülesandeid, sõnakuulekust ja üldist avalikku käitumisoskust. Algtreening tähendab üldist suhtlemist erinevates olukordades ja keskkondades. Edaspidi ei tohi teda miski ehmatada ega segadusse ajada: ei kepid, kargud, käimisraamid ega ratastoolid, valjud hääled. Tulevane abikoer peab väikese kutsikana suhtlema ka teiste koertega.
Koeri on õpetatud töötama erinevatel “elukutsetel”

  • Juhtkoer oskab pimedat inimest marsruutidel õigesti ja ohutult juhtida. Täites jalakäijate liikluseeskirju ja viies inimese mööda kõikidest takistustest, juhib ta vaegnägija turvaliselt sihtkohta.
  • Kuulmiskoer on treenitud andma märku täielikult kurdile inimesele helidest, mida ta ei saa kuulda, nagu näiteks äratuskell, lapse nutt, suitsu alarm ja muud.
  • Hoiatuskoer oskab hoiatada omanikku lähenevast langetõvehoost ja vastavalt reageerida. Koer on õpetatud andma omanikule ilmekalt märku mitu minutit enne langetõvehoogu.
  • Abikoer õpetatakse välja abistama konkreetset füüsilise puudega inimest. Oskab korjata maast üles asju, lükata ratastooli, aitab inimesel kõndi­des tasakaalu hoida, minna mööda soovitud orientiiri. Tänu abikoertele on võimalik säilitada energiat, vähendada või vältida valu, vähendada sõltuvust lähedastest, ära hoida vigastusi või saada häda korral abi.
  • Teraapiakoer on sõbraks psüühhikahäiretega inimestele ja haiglas ravil viibivatele patsientidele.

Koeri on võimalik õpetatada veel paljusid muid asju tegema. Järgnevalt mõned näited:
Uste avamine ja sulgemine,
Riietumisel abistamine (tirib ära sokid, kindad, aitab tõmmata lukku lahti)
Abistab poes käimisel
On füüsiliseks toeks
Kutsub abi, teatab õnnetusest (kukkumisest jms)
Vajutab lüliteid
Paneb tule põlema ja kustutab
Kannab asju
Aitab pesu panna pesumasinasse ja ära võtta
Toob telefoni ja muid asju.

Järgnevalt on toodud ülesanded, mis on koerad aegade jooksul ära õppinud. Üks koer ei suuda õppida neid kõiki. Ülesanded, mida koer on võimeline täitma, on jaotatud ülesannete sooritamise mooduste järgi erinevatesse gruppidesse.

TOOMISE ÜLESANDED
Tuua juhtmeta telefoni maja/korteri piires,
Kanda poekotti,
Võtta poekotist välja sobivad asjad,
Tuua külmkapist joogipudel
Korjata üles maha kukkunud asju nagu mündid, võtmed ükskõik kus.
Tuua riideid, kingi.
Pesumasinast, kuivatist välja võtta riideid.
Tuua käekott koridorist, laualt või auto tagaistmelt
Aidata koristada maja või aeda — korjata, kanda, ära panna soovitud asju
Tuua kapi pealt ravimite ja/või pudelikorv.
Tuua tundmatuid asju häälekäskluste peale — otsida üles TV-pult, tuua riiulist videokassett.
Võtta videomakist välja videokassett, peale nupule vajutamist.
Tuua kepp tavapärasest kohast ükskõik mis tuppa.
Korjata üles kark/kepp, kui see kukub
Tuua käimisraam omanikuni
Kui ratastool ei ole käeulatuses, tuua see omanikuni.

KANDMISE ÜLESANDED
Viia nii sees kui väljas ämber ühest kohast teise.
Lohistada asjadega kasti majas.
Viia asju trepist üles või alla kindlasse kohta.
Viia asju omaniku käest teise inimese kätte teises ruumis
Minna söögi järele, mida annab teine inimene ning söögiga tagasi tulla.
Märguandel aitab asjade viimisel teisele inimesele.
Kannab asju ja saadab omanikku, kes kasutab käimisraami või muud liikumis­vahendit.
Maksta ostude eest kõrgete müügilettide korral.
Tuua kotis asju müüjalt omaniku sülle.
Tuua posti tuppa

ASETAMISE ÜLESANDED
Panna prügi, reklaami prügikasti.
Viia tühjad joogipudelid prügikasti.
Aitab pesu pealtlaaditavasse pesumasinasse panna
Panna must koera söögikauss köögi kraanikaussi.
Panna nuge-kahvleid-lusikaid, mittepurunevaid nõusid, plastiktopse kraanikaussi.
Viia asju “riidekappi” — tuleb märgistada põranda-ala kuhu koer asjad asetab.
Viia koera mänguasju selleks ettenähtud kohta/kasti.
Asetada asju letile.

SIKUTAMISE ÜLESANDED
Avada kapiuksi, sahtleid, külmkapi ust selleks kinnitatud nööri abil.
Avada nööri abil siseuksi.
Vastata uksekellale ja avada nööri abil ust.
Avada ja sulgeda lükanduksi nööri abil.
Sulgeda tualeti ust, mis avaneb väljapoole.
Sulgeda siseuksi, mis avanevad väljapoole.
Aitab jalast võtta kingi, susse.
Tirib ära sokid ilma jalga hammustamata.
Ära võtta laiemaid pükse, kampsunit, jakki.
Viia rasket mantlit riidekapini.
Tirida pesukorvi nööri abil.
Viia voodiriided pesumasinasse.
Tirida suurt kotti autost majja.
Tirida kardinaid ette või eest ära.
Tirib teki peale või ära.

NINAGA JA KÄPAGA LÜKKAMISE ÜLESANDED
Kapiuste ja sahtlite sulgemine.
Ahju-, nõudepesumasina, külmiku ukse sulgemine.
Lülitada sisse ja välja tulesid.
Kutsuda lifti.
Kui on uks, mis avaneb nupule vajutusega, siis vajutada nuppu.
Vajutada jalaga vajutatavaid (lambi) nuppe.
Maha kukkunud omanikku aidata istuma.
Aidata liikumatut kätt panna tagasi käetoele ja jalga jalatoele.

KÄPAGA TEOSTATAVAD ÜLESANDED
Raskete uste sulgemine.

TOETAMISE ÜLESANDED
Toetada omanikku minemisel ratastoolist voodisse, tualetti, vannituppa või autosse.
Toetab samm haaval käimisel, ratastoolist lähedalasuvale istele.
Aitab püsti tõusmisel saavutada tasakaalu.
Hoiab ära kukkumise, aidates käskluse peale saavutada tasakaalu.
Toetab vanni ja vannist välja saamisel.
Aitab voodis ümber pöörata, igaks juhuks peab olema ka varuvariant.

FÜÜSILISELT RASKED ÜLESANDED, mida võib anda väga hästi treenitud suurele täiskasvanud tugevale koerale häälkäsklustena.
Aitab liikuda ruumis ratastooliga, väldib takistusi — omanik hoiab kinni koera vastavast rihmast.
 Abistab ratastooliga äärekividest, järsematest tõusudest üles saada. Omanik peab ise võimalikult palju kaasa aitama, kogu tööd ei tohi jätta koera teha.
Hoiab lahti rasket ust.
Aitab üles minna treppidest, tõmmates igal astmel.
Kannab asju (koerte)seljakotis. Kandami kaal ei tohi ületada 15% koera kaalust. Asjad peavad olema hästi kinnitatud, et vältida loksumist ja kolksumist.

MUUD ÜLESANDED
Käskluse peale haugub abi kutsumiseks.
Käskluse peale otsib abistaja ja juhib ta omanikuni.
Äratada omanik, kui suitsualarm hakkab tööle, viima lähima väljapääsuni.

Ratastool ja lauatennisepall
Juhan Nurme

Tavaliselt mõeldakse, et lauatennise ehk ping-pongi mängimiseks läheb tarvis kõigepealt jalgu. See on läbinisti väär arvamus. Lauatennises on hädapärased silmad (ma pole kohanud ühtegi pimedat lauatennisisti) ja nobedad käed, sest pisike valge pall saab reketilöögist suure kiiruse. Sellest hoolimata tuleb pall vastase lauapoolele tagasi saata, hea kui veelgi hoogsamalt ja salakavalamate vintidega. Jalad võivad lauatennisemängijal olla, kuid võivad ka puududa, sest pole esmatähtsad. Mina olen pool eluaega lauatennist ratastoolil istudes mänginud, seepärast tean, mida räägin. Olen mänginud nii jalgadega kui ilma jalgadeta vastastega ja tulemus, mängu võit või kaotus, on olenenud ikka käteosavusest. Tugevam võidab.
Aprillikuus korraldati Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59, spordipäev. Mõni vaatas mind kui napakat, kui pakkusin end mängupartneriks. Kui ta siis mängima alandus ja oli koguni kaotuse sunnitud vastu võtma, siis vabandas, et pole ammu mänginud. Selge see, et polnud.
Lauatennis on mõnus mäng, aga pisikest palli, mida tuleb vastasele tõrjumatult üle võrgu saata, mööda nurki ja lauaaluseid taga ajada pole sugugi lõbus, vahel lausa võimatu. Aitab lihtne nipp: üheks mat¨iks varuge näiteks üksteist palli. Siis saate, kuni nad kõik on maha kukkunud, mängida seti lõpuni.

Julget pealehakkamist!

 
Web2