Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit taunivad linnavalitsuse käitumist seoses Ankru tänava 1-32 invakorteri eraldamisega mittepuudega inimesele. Tallinnas on vähe spetsiaalselt liikumispuudega inimestele kohandatud kortereid, hetkel on järjekorras 11 inimest. Me ei räägi siinkohal nendest tagasihoidlikest või lootuse kaotanud liikumisraskustega inimestest, kes ei ole kuskil järjekorras, vaid elavad korrusmajades. Nende arvu me ei tea.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar tunnistas, et korteri saanud inimesele on pakutud ka teisi kortereid, kuid ta pole neid vastu võtnud. Tahaks küsida, millised on ratastoolikasutaja võimalused valida ja "teisi pakutud kortereid mitte vastu võtta"?
Arvame, et omal jõul kõndivale inimesele on linna poolt munitsipaalpinda leida lihtsam, kui liikumispuudega inimesele. Tavakorteri kohandamine puudega inimesele läheb maksma 25000 - 30000 krooni. Ankru tänava majas tehti remondi käigus juba kohandustega korterist tavakorter — kulme kergitama panev suhtumine inimestesse ja linna rahakotti. Asi pole mitte selles, et Enn Saarse ei oleks pidanud korterit saama, vaid selles, et ta sai korteri, mis oli mõeldud liikumispuudega inimesele. Ka ratastoolikasutajal peab olema võimalus elada iseseisvat elu.
Mati Mugur, Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees: "Hädasolijate vastandamine on lubamatu. Tegemist on linnavalitsuse asjaajamise saamatuse ja tahtmatusega, otsustajad on läinud kergema vastupanu teed."
Senini on Tallinna linnavalitsusel ja puuetega inimeste organisatsioonidel olnud asjalik ja konstruktiivne koostöö, seda enam tundub kõnealune korterilugu arusaamatu. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimehe Ants Leemetsa sõnul on loodud ohtlik pretsedent, mille kordumine ei ole kahjuks välistatud.
Lisainfo:
Tauno Asuja
Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
tauno@tallinnakoda.ee
52 56 560 Auli Lõoke
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
elil@elil.ee
52 93 144 |
