Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse ettepanekuga protestiaktsioonideks, mille tingis valitsuse taganemine puuetega inimestele antud lubadusest leida rahalised vahendid tööealiste inimeste puudetoetuste tõusuks järgmisest aastast, ühinesid Pimedate Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.
02.12.06 tähistatakse Radisson SAS hotellis rahvusvahelist puuetega inimeste päeva konverentsiga "Puuetega inimeste õiguste tagamine 2006". Enne ürituse algust, kell 10.30 antakse pressiesindajatele selgitusi planeeritava piketi põhjustest ja vastatakse pressi huvitavatele küsimustele. Puuetega inimesed kogunevad piketiks Toompeale 13.12.2006 kell 13.00 enne Riigikogu istungi algust. Seal on poliitikutel võimalus puuetega inimeste ees selgitusi anda, miks valitsusele ei lähe korda puuetega inimeste mure ega aasta tagasi antud lubadus puudetoetusi tõsta.
Teatavasti makstakse puudetoetusi Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Seaduse reformimisega tegeldakse sotsiaalministeeriumis juba 2003. aastast. Eelmisel aastal anti Riigikogu sotsiaalkomisjonis lubadus töö lõpuni viia, uuendatud seadus ja rakendusaktid pidid jõustuma alates 01.01.2007. Valitsus kiitis seaduse kontseptsiooni k.a. juulis heaks, kuid rakendumise tähtaeg määrati uus — 01.01.2008.
Selles küsimuses on esindus kohtunud sotsiaalministri, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe ja parlamendifraktsioonide esindajatega. Arvestades küsimuse tõsidust viis sotsiaalkomisjoni esimees küsimuse koalitsiooninõukogu istungi päevakorda. Valitsusliit otsustas, et puuetega inimeste mure tuleb küll lahendada, kuid rahaliste vahendite leidmine tehti ülesandeks sotsiaalministrile ministeeriumisiseselt. See tähendanuks toetuste tõusu kellegi teise arvelt ja puuetega inimeste esindus sellega ei nõustunud. Esinduse seisukoht on, et toetuste tõusuks peab valitsus leidma lisaraha. Puudega inimeste organisatsioonide esindus jääb seisukohale, et Eesti võimsa majanduskasvu taustal puudetoetuste tõstmiseks vajaliku 61 miljoni krooni lisaraha eraldamine oleks olnud vaid poliitilise kokkuleppe küsimus. Sellisel juhul oleks sügava puudega tööealise inimese puudetoetus tõusnud 640 kroonilt 880 kroonini, raske puudega inimesel vastavalt 420 kroonilt 578 kroonini ja keskmise puudega inimesel 200 kroonilt 275 kroonini. Väike toetuste tõus oleks abiks olnud ligi 40 000 inimesele kulude, mis on tingitud tema puudest, katmisel.
Puudega inimesed tuletavad piketiga poliitikutele meelde, et puuetega inimeste osakaal elanikkonnast on ligi 10% ja koos pereliikmetega moodustavad nad ühe kolmandiku valijatest, kes väga kaalutletult teevad oma otsuseid kevadistel parlamendivalimistel. 29.11.2006 Lisainfo:
Auli Lõoke,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144; 6720223
elil@elil.ee |
