Kohtumisel osalesid:
Reformierakonna fraktsioon: L. Mägi, T. Kõiv
Keskerakonna fraktsioon: M. Tuus, K. Pürg
Rahvaliidu fraktsioon: M. Treial
Res Publica fraktsioon: E. Kull
Isamaaliidu fraktsioon: K. Lieberg
SDE fraktsioon: K. Pärnits Puuetega inimeste esinduses: A. Kivilo, A.-M. Kroon (EPL), A. Leemets, K.Urb (ELIL), V. Pärnla (EKL), H. Luik, G. Vaher (EPIK)
Kohtumise juhatas sisse A. Leemets, kes tervitas kohaletulnuid ja tutvustas poliitikutele puuetega inimeste invapoliitilise töö printsiipe: probleemide ühine arutelu Foorumi raames, siis Koostöökogus ministeeriumi töötajatega, edasi läbirääkimised sotsiaalministri, Riigikogu vastavate komisjonide ja erakondade esindajatega. Kõneleja tunnustas nii valitsuse kui ministeeriumi head tööd, seda just abivahenditele ja rehabilitatsiooniteenusele suunatud rahaliste vahendite leidmisel. Märgatavalt on paranenud koostöö ministeeriumi töötajate ja puuetega inimeste vahel. Võrgustiku rahastamisel on toimunud väike edasiminek (2006.a. lisandub EPI Fondile võrgustiku tarbeks 2 miljonit krooni).
A. Leemets põhjendas veel kord puudetoetuste tõstmise vajadust: toetused on seaduse vastuvõtmisest saadik (aastast 2000) püsinud samal tasemel, arvestatud pole inflatsiooniga; elukalliduse tõus olnud tuntav kõigis puuetega inimestele olulistes valdkondades, puudest tingitud lisakulud suurenevad pidevalt; Eesti eduka majanduskasvu taustal on mõistetamatu, miks ei leita võimalust toetuste tõusuks.
G. Vaher selgitas, miks kevadel ei tõstetud küsimust teravalt päevakorda: riigieelarve eelnõu koostamisel oleks rahandusministeeriumi poolt esitatud kontrollarvude taustal saanud vahendeid ainult ümber tõsta. Seega oleks puudetoetuste tõusuks mineva raha leidmiseks mindud abivahendite ja rehabilitatsiooniteenusele mõeldud raha kallale. Seda ei pidanud me õigeks.
A. Leemets andis ülevaate seni peetud läbirääkimistest: kohtumistel sotsiaalministri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoniga ei jõutud kokkuleppele puudetoetuste tõstmise osas. Valitsuse seisukoht jäi endiseks ja puudetoetuste tõusu järgmisest aastast ei planeerita. Põhjenduseks vajadus kogu puudetoetuste määramise ja maksmise süsteem üle vaadata ja täpsustada puudest tingitud lisakulude hindamiskriteeriumid. Mõistes, et puudetoetuste laustõstmine ei leia eelnõu menetlemise praeguses etapis toetust, teeb puuetega inimeste esindus Riigikogu poliitikutele kompromissettepaneku: tõsta üksnes laste puudetoetusi 30 protsenti. A. Leemets lisas, et praegu on Eestis üle 5000 puudega lapse ja nende toetuste tõus nõuaks eelarvereale täiendavaid vahendeid alla 20 miljoni krooni. See on riigieelarve seisukohalt väike summa.
K. Urb selgitas puuetega perede olukorda konkreetsete näidetega. Sageli on puudega laste pered kõige suuremas puuduses, kuna tavaliselt peab üks vanem töölkäimisest loobuma lapse hooldamise tõttu. Pere rahaliste vahendite nappus maksab valusalt kätte laste hilisemale toimetulekule, millele alus pannakse just lapseeas. Kõneleja juhtis tähelepanu asjaolule, et puudega laste puhul ei saa rääkida ressursside ebaotstarbekast kasutamisest, millele viidatakse täiskasvanute puhul — kõigil lastel on rehabilitatsiooniplaan, mille koostamise käigus on spetsialistid viinud läbi lapse tegevusvõime uuringu ja andnud sellele hinnangu. Tegevuskavas kajastub detailselt vajalike meetmete maht.
M. Treial nõustus, et kuigi probleemi tõstatamisega on hilja peale jäädud, saavad fraktsioonid veel eelnõusse muudatusettepanekuid teha. Kuna eelarve on põhimõtteliselt paika pandud, siis milliste sotsiaalministeeriumi vahendite arvelt puuetega inimesed soovitavad raha võtta? Seda oskab minister öelda ja teie, poliitikud, vastas A. Leemets. See ei ole puuetega inimeste ülesanne. Meie toome teie ette probleemid ja antud küsimuses ei nõua me enam algselt püstitatud nõudmise täitmist. Arvame, et lapsed on kompromissi koht.
T. Kõiv tunnustas puuetega inimeste head ettevalmistustööd läbirääkimisteks. Tunda on, et problemaatika on läbi töötatud, materjalid hästi ette valmistatud, ollakse valmis kompromissideks ja osatakse neid ise välja pakkuda. Meie erakond näeb väljapääsu Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kaasajastamises, et abi jõuaks tõepoolest õige inimeseni. Kuigi laste puhul pole halb seadus vabanduseks. Reformierakonna esindaja tõi miinusena välja halva ajastuse — eelarve menetlemise protsess on lõpukorral.
M. Tuus pidas kohtumist suuresti dubleerivaks ürituseks — sama temaatika oli sotsiaalkomisjonis ja seal said asjad justkui selgeks räägitud. Sõnavõtja andis ülevaate sotsiaalpoliitika arengust peale Eesti taasiseseisvumist. Praegune valitsuse prioriteet on pensionitõus. Lisaeelarvest said abivahendid ja rehabilitatsiooniteenus täiendavaid vahendeid, järgmise aasta eelarvesse on sisse kirjutatud mõlemale reale 10-miljoniline tõus võrreldes selle aastaga. Vastu võeti tööturuteenuste ja –toetuste seadus, kus on eraldi meetmed ette nähtud puuetega inimeste tööhõive parandamiseks. Puuetega inimeste toetamine on toimunud läbi selle aasta erakorralise pensionitõusu ja toimub ka järgmise aasta korralise pensionitõusuga. Sotsiaalvaldkonda on sisse kirjutatud palju muid toetusi – tasuta koolitoit, õpetajate palgatõus jne. Keskerakonna fraktsiooni esindaja pidas puuetega inimeste nõudmise väljakäimist kevade asemel sügisel poliitikute survestamiseks ja selgelt ülepolitiseerituks. A. Leemets tõrjus süüdistuse politiseerimisest — kuigi eraisikutena kuuluvad paljud meist eri parteidesse, ajame me siin tavalise puudega inimese asja. K. Urb lisas, et peab M. Tuusi väidet demagoogiliseks, kuna tegemist pole mingi hetkeolukorda ärakasutava ettepanekuga, vaid mure on süvenenud aastatega ja vajab lahendamist vaatamata sellele, milline poliitiline jõud valitseb.
K. Pärnits avaldas imestust väitele, et rahasid on raske leida. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus võeti omal ajal vastu miinuseelarve taustal. Viimased kaks aastat on olnud suured ülelaekumised ja koostatud lisaeelarved. 350 miljonit on valitsuse reservis. Ka tulevaks aastaks prognoositakse lisaeelarvet. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegi ettepaneku kõigi puudetoetuste tõusuks, mis maha hääletati. Rahalise katte leidmiseks soovitasime tulumaksu määra mitte alandada.
M. Treiali sõnul panustab praegune valitsus aktiivsetele puudega inimestele (tööturumeetmed, rehabilitatsioon) ja täna ei ole koalitsioon valmis ettepanekuga liituma.
L. Mägi avaldas arvamust, et lapsed on koht, kus tuleks erakondlik kuuluvus unustada. Põhimõtteliselt on raha võimalik leida. Reformierakonna fraktsiooni esindajat huvitas, kas ettepanekut on arutatud sotsiaalministriga. A. Leemets selgitas, et kompromissettepanek töötati puuetega inimeste esinduse poolt välja peale kohtumist sotsiaalkomisjoniga, selles küsimuses pole eraldi kokkusaamist ministriga toimunud.
E. Kull rõhutas, et ettepaneku elluviimine sõltub ainult poliitikute heast tahtest. Raha on ju olemas, nagu kinnitas ka eelmises repliigis kolleeg reformierakonnast.
K. Pürg toonitas, et mõistab probleemi, sisuliselt on toetuste tase olnud aastaid külmutatud. Kuna järgmise aasta eelarve on paigas, ei näe muudatuste tegemiseks võimalusi, kuigi isiklikus plaanis ta toetab raha eraldamist. Keskerakonna fraktsiooni poliitik sõnas, et sotsiaalkomisjoni liikmed peavad oma istungil küsimust arutama. K. Pürg lisas, et tema toetab komisjonis rahaeraldamise otsust.
Isamaaliidu esindaja K. Lieberg lisas erakonna seisukoha — kui koalitsioon algatab ettepaneku, siis Isamaaliit toetab seda. Opositsiooniparteina pole üksi mõtet ettepanekut teha, kuna see hääletatakse maha.
Repliigi korras tõi A. Kivilo näite ühest nägemispuudega laste perede probleemist — koolilapsel peab abivahendeid olema topelt — kodus ja koolis. Nägemisabivahendid on kallid, vanematel puudub ressurss ja siiani organiseerib Pimedate Liit abi välismaa sõsarorganisatsioonidelt. K. Urb lisas, et tuleb pidada normaalseks, et ühiskond hoolib nõrgematest, seda ei peaks paluma ja ka eriliselt ette-taha tänama. G. Vaher tõi näite, kus parkimiskaardiga lapsevanemaid absurdselt trahvitakse, nii et trahve võib ka juba lisakuluna käsitleda. A. Leemets lisas positiivseid näiteid koostööst nii riigi kui omavalitsuste tasandil, rõhutades, et puuetega inimesed tahavad olla koostööpartnerid poliitikutele, et aidata optimaalseid otsuseid langetada.
M. Treial: kuna kõik on nii üksmeelsed soovis laste puudetoetuste probleemi lahendada, viime selle kompromissettepaneku koalitsiooninõukogusse arutamiseks.
Peale hetkelist vaikust järgnes spontaanne tugev aplaus publiku poole pealt, aplausiga ühinesid ka läbirääkimislaua taga istujad. Sellega tervitati saavutatud kokkulepet, et meie kompromissettepanekut hakatakse Toompeal menetlema.
Järgnes pressile ja raadioreporteritele kommentaaride andmine nii poliitikute kui puuetega inimeste esindajate poolt.
Kokkuvõtte koostas
Auli Lõoke |
