Tervishoiu puuduliku rahastamise tõttu väheneb arstiabi kättesaadavus |
18.10.2006 |
| Eesti Arstide Liit ja mitmed teised ühendused ootavad avalikkuselt toetust oma pöördumisele, milles kritiseeritakse valitsuse tervishoiupoliitikat. |
Eesti on tervishoiukulutuste osakaalu ja keskmise eluea poolest Euroopa Liidu riikide hulgas viimasel kohal. Kiire majanduskasv ja eelarvevahendite suur ülelaekumine annavad olukorra parandamiseks väga head võimalused, kuid valitsus ei soovi tervishoiu rahastamist suurendada. Tervishoiutöötajate ettepanekut tõsta tuleval aastal tervishoiukulutused Läti 2003. aasta tasemele, so 6,4 %-ni SKP-st, vastu ei võetud, selle asemel planeerib riigi eelarvestrateegia liikuda teosammul ja jõuda 6,5 %-ni SKP-st alles 2050. aastal. Haigekassas seisab üle ühe miljardi krooni jaotamata kasumit, kuid tervishoiuteenuste eest tasutakse endiselt hindadega, mis ei kata tegelikke kulutusi ja meditsiiniseadmete käibemaksu tõusu tõttu kaotavad haiglad veel 150 miljonit krooni raviraha. Puuduliku rahastamisega on otseselt seotud arstide ja õdede nappus, kes töötavad suure ülekoormusega. Kui finantseerimist ei parandata, pole enam võimalik praeguseski mahus inimesi ravida, sest kvaliteedi arvelt järeleandmisi teha ei saa. Siis peavad Eesti elanikud järgmistel aastatel leppima arstiabi kättesaadavuse vähenemisega või maksma osa sellest kinni omast taskust. |