Lihasehaigete selts jää-ämbri annetussummast: on suur vastutus liikmete ja annetajate ees

, 9. september 2014


Link artiklile 

Jää-ämbri väljakutse ehk Ice Bucket Challenge on leidnud tuntud tegelaste seas suurt järgimist. Mõnikord on tähtsamaks osutunud küll sportlik valmisolek jäiseks katsumuseks kui vastus küsimusele, kellele või millele see hea on peale iseenda promomise. Igal juhul on asja hea külg see, et kuni leidub jääkallajaid, voogab ka raha Eesti Lihasehaigete Seltsi (ELS) pangakontole. Seltsis aga peetakse plaane, kuidas suurt raha vastutustundlikult abivajajatele jagada.

Praeguseks on seltsi kontole kogunenud päris suur raha ning see kasvab jõudsasti. Kui veel reedel jäi summa alla 80 000 euro, siis viimase seisuga hakkasid numbrid tiksuma juba 90 000 euro ligi – eilseks oli seltsi kontole kogunenud 87 000,36 eurot.

ELS-i juhatuse liige Jüri Lehtmets kinnitas Õhtulehele, et selline rahavoog on seltsi jaoks olnud suur üllatus. Samas tunnistas Lehtmets vastutusekoormat nii suure raha jagamise puhul. "Muidugi oli selline suur raha juurdetulek kontole positiivne üllatus, kuid samas on see ka suur vastutus liikmete ja annetajate suhtes," ütles ta.

Kuidas raha jagatakse ja milleks?

Summa on suur ning lisaks amüotroofilise lateraalskleroosi (ALS) põdejatele saavad tuge ka teiste lihasehaiguste all kannatajad.

"Annetused on plaanis kasutada vastavalt annetajate poolt edastatud soovidele ja ALS-iga inimeste vajadusi arvestades. Kõige rohkem on soovitud hankida haigetele abivahendeid, anda hooldajatele puhkust, viia läbi haigete uuringuid jne.," tutvustas Lehtmets lihasehaigete seltsi plaane.

Veel vajatakse abi sonditoidu hankimisel, mille puhul on haigel sajaprotsendiline omavastutus. Hingamisvahendi aspiraatori ostmiseks kulub rahaline toetus samuti ära, juhul kui kohalik omavalitsus ostu ei toeta. Hingamisaparaadi puudumine kodus tähendab sageli seda, et inimene on sunnitud haiglaseinte vahele jääma.

Jüri Lehtmets rääkis veel, et raha kuluks haigete kodude kohandamiseks – kui on tarvis voodit ja tõstukit rentida, ning muude abivahendite hankimisel, mille puhul põdejal ja tema hooldajal mujalt toetust oodata ei ole.

Rahalist toetust saab selts anda nüüd ka taastusravide ja teraapiate eest tasumiseks ning haige koduhoolduse kergendamiseks ja parendamiseks. Jüri Lehtmets põeb ise Duchenne'i lihasdüstroofiat ning ta teab, kui tähtis on, et lihasehaige saaks vajalikke füsioterapeudi ja massööri teenuseid oma kodus.

Raha hakkab jaotama ELS-i seitsmeliikmeline juhatus. "Kuna kampaania ei ole veel lõppenud, siis on jaotamise süsteem veel väljatöötamisel," ütles Lehtmets. "Ilmselt loome fondi ja raha jaotamine toimub avalduste alusel," lisas ta.

Alates 24. augustist on ELS-ile annetanud (8. septembri seisuga) 5927 inimest. Kõige suurem annetus on olnud 2000 eurot, kõige väiksem 0,01 eurot. Enim on tehtud 10-euroseid annetusi (2441), järgnevad 5- (839) ja 20-eurosed (524) annetused.