• Miks magneesium ei sobi/ei ole soovitatav müasteenikule? Kas võib võtta polüvitamiine, mis sisaldavad magneesiumi?
Vastus: Magneesium suurtes kogustes võib halvendada närvi-lihasülekande impulssi.
Polüvitamiine võib võtta, pidades siiski hoolikalt kinni arsti poolt soovitatud annustest. Kui lihasväsimus on väga suur ilma konkreetse põhjuseta, võib selle taga olla magneesium (või ka näiteks tsink). Olen näinud oma neuroloogipraktika jooksul mitut patsienti, kellel vitamiinimürgitus on viinud “jalad alt”. Patsientidele tundus, et palju vitamiine teeb head ja nad olid võtnud iga päev mitmekordse koguse polüvitamiinide pille aga olukord muutus vastupidiselt ootustele äärmiselt halvaks.
Kui inimese toidulaud on piisavalt mitmekülgne, saab ta vajaminevad vitamiinid ja mineraalid toidust ega pruugi tarvitada toidulisandeid. Iseasi kui inimese toiduvalik on mingil põhjusel väga ühekülgne ja ta on sunnitud vajaminevaid aineid kapslitena või pillidena manustama.
Arstina tundub mulle, et vitamiinide kiitmise kõrval tuleks rääkida ka ohtudest, mis pisikeste pillide vale kasutamisega kaasneda võivad.
• Kas Theo-Dur (Eestis pikendatud toimega teofülliin, Retafülliin, Teotard) 200mg sobib Mestinoni tugiravimiks?
Vastus: Jah, sobib. Theo-Dur on pikatoimeline ravim, mis sisaldab teofülliini. Algupäraselt kasutati seda ravimit astma, bronhiidi ja muude hingamisteede kahinaid põhjustavate haiguste puhul. Teofülliin aitab kaasa närvi-lihasülekandes atsetüülkoliini vabanemisele närvilõpmetest. Ja selle tõttu on teofülliini kõrvalmõju selline, et ta parandab närvi-lihasülekannet ja sobib sellisena hästi Mestinoni tugiravimiks.
Mõnikord võib tekkida vajadus vähendada Mestinoni annuseid kui kasutate samal ajal teofülliini sisaldavaid tooteid. Teofülliini tasub proovida ka siis, kui Mestinoni mõju pole piisav.
Mõnel patsiendil põhjustab teofülliin südame kloppimist.
Tuleks arvestada, et ka osades gripiravimites ja köharohtudes leidub teofülliini.
• Kas müasteenia võib põhjustada inkontinentsi (uriinipidamatust)?
Vastus: vaagnapõhja lihaste nõrkus on üsna sage müasteeniaga kaasnev nähtus. Tüüpiline vaevus on uriini kinnipidamisvõime nõrgeneminene. Kogemused näitavad, et tarvitatavatest ravimitest mõned, eriti Ubretiid on samuti inkontinentsi soodustava toimega.
Mõnikord võib kõhulahtisuse või koguni roojapidamatuse taga olla ka see, et antikolinesteraasiravimite (Ubretiid, Mestinoon) tarvitamine kiirendab soolestiku tegevust. Ja kui sellele lisandub veel tuharalihaste või vaagnapõhjalihaste nõrkus, võib inimese kontroll olukorra üle nõrgeneda.
Füsioterapeudilt võiks küsida harjutusi vastavatele lihastele. Üsna hästi mõjuvad erinevad harjutused vaagnalihastele ja ka tupekuuliga treenimine.
• Noor naismüasteenik küsib, millest võivad müasteeniasümptomid järsult halveneda? Tema müasteenia on kümme aastat kulgenud kergelt, ta on tarvitanud ühe 60 mg tableti Mestinooni päevas. Ühtäkki läks ta olukord halvemaks ja praegu võtab ta 30 mg iga kolme tunni tagant.
Vastus: müasteenianähud on vahelduvad. Võib tõepoolest olla, et mõne rahuliku aasta järel on äkki aeg, kus vaevusi palju enam. Seda võivad põhjustada näiteks naistel muutused hormonaalses tasakaalus, mistõttu günekoloogiga konsulteerimine tuleks kasuks.
Mõnikord halvenevad müasteenianähud kas füüsilisest või psüühilisest ülekoormusest nö “tagantjärele” kui stress (pingutus) ise on juba möödas. Selle koha pealt meenutab müasteenia muuseas migreeni.
Võimalik põhjus müasteenia halvenemiseks on ka kõikvõimalikud põletikud – põie-, igeme-, põskkoopapõletik. Mõnikord kilpnäärme talitlushäired võivad halvendada müasteeniat. Vähene rauasisaldus veres (kehvveresus) on samuti üks riskitegur.
Kui müasteenianähud järsult halvenevad, siis selle taga võib olla mitu erinevat põhjust, aga organismi üldist tervislikku seisukorda tuleks igal juhul lasta kontrollida.
Dieedipidamine ja sellega seonduv soolade ja mineraalainete tasakaalu muutus organismis võib mõnikord olla müasteenia halvenemise põhjuseks.
Müasteenikutel on keskmisest rohkem probleeme toitainete imendumisega sooltest (näiteks nisust, rukkist ja odrast põhjustatud kõhuvalu, kõhulahtisus, liigesvalu jne, millele aitab ainult gluteenivaba dieet), mistõttu sisearsti läbivaatus võib osutuda vajalikuks. Ka mitmetes loodustoodetes ja polüvitamiinides on aineid, mis ei mõju müasteeniale hästi.
Mitte alati ei leita konkreetset põhjust müasteenia halvenemisele. Arstipraktika näitab siiski, et üldjuhul müasteenia ei jää püsivalt nö “madalseisu”.
Väga harval juhul võib olla probleemide põhjuseks ka selline asi, et kuigi inimesel on harknääre ära opereeritud, on rinnakukorvi taha jäänud väikene osa kudet. Seda juhtub siiski äärmiselt harva.
Mõned antibiootikumid võivad halvendada müasteeniat. Küsige alati ravimit väljastavalt arstilt ega ravim pole teile vastunäidustatud.
• Kas müasteenik võib ise muuta oma ravimiannuseid?
Vastus: müasteenikud on tihti parimad oma haiguse sümptomite asjatundjad. Kuna lihasnõrkus võib olla väga vahelduv ja aja kuludes koguni leevenduda, on omaalgatuslik ravimiannuste muutmine igati mõistlik. Kui patsiendil algavad lihasvärinad või kõhuvalud/kõhulahtisus, peaks Mestinooni annust vähendama või pikenadma ravimi manustamise vaheaegu.
Pikema jalutukäigu ajal võib olla vajadus võtta näiteks 30mg lisaannus Mestinooni.
Kui praegused määratud ravimiannused täielikult lihasnõrkust ära ei võta, võib korraga võetavat annust suurendada 10-20mg või annustamise vahet vähendada tund või pool tundi (ravimi võtmise vaheaeg peab siiski olema vähemalt 2,5 – 3 tundi!)
Muidugi tuleks ravimitesse puutuvates küsimustes alati nõu pidada oma neuroloogiga ja üheskoos panna paika need piirid, mille ulatuses patsient ise võib annuseid muuta.
Väga suuri muudatusi ravimiskeemis ainult ise otsustades teha ei maksa. Mestinooni lisamine või vähendamine 10-20mg korrale on üldjuhul turvaline, aga isegi niisugusel juhul on võimalus, et “märkamatult” muutub ravim üle- või alaannustatuks.
Kortisooni (kortikosteroidi, hormooni) ja asatiopriini annuseid ei tohiks muuta omal algatusel. Need on tugevad immunsüsteemi mõjutavad ravimid, mille annuste muutmisel tuleb arvesse võtta mitmeid müasteeniat ja inimorganismi immuunsust puudutavaid üksikasju. Pealegi on nende ravimite määramine väga personaalne ehk see kogus, mis sobib ühele müasteenikule, võib teisele olla olukorda hoopis halvendav.
• Kas Myasthenia Gravis (või selle ravimid) võib põhjustada emotsionaalset ületundlikkust ja meeleolude vaheldumist?
MG-haigus iseenesest ei põhjusta psüühilisi kõrvalekaldeid. Kroonilisesse haigusesse haigestumise fakt aga toob alati kaasa ka psüühilise reaktsiooni, mis on täiesti normaalne tunnete reageerimine seigale, et just minul on diagnoositud haigus, millega „tuleb õppida koos elama”.
Kohanemine haigusega on individuaalne. Kohanemisperioodi kuulub erinevaid etappe, millele inimesed reageerivad erinevalt: alguses võib olla kergenduseks kui probleemide põhjus selgub ja inimene saab teada, et just see haigus allub hästi ravile. Patsient võib ka keelduda uskumast kogu juttu. Surutus ja masendumine, mille taga on eelkõige teadmatus, kuidas elu (argitoimetused ja tööelu) nüüd ja edaspidi koos MG-ga sujuma hakkab ning kuidas müasteenia just minul end näitama hakkab, on loomulik ja psühholoogiliselt terve reaktsioon muutunud elukorraldusele.
Kui sellised meeleolud muutuvad häirivaks, neist ei saada lahti või kui nad ajaga selgelt ei vähene, on põhjust pöörduda arsti poole. Alustuseks võiks rääkida oma neuroloogiga. Toimetulekut argipäevas ja psühholoogilist kohanemist kroonilise haigusega käsitletakse kindlasti ka müasteenikutele suunatud kursustel (Eestis rehabilitatsiooniteenusel) ning MG-ühendusel on oma tugiisikute võrgustik. Sel teemal leidub ka kirjandust.
Kui inimene, kes on saanud MG-diagnoosi, tõmbub elust eemale, hakkab pelgama mitmesuguseid asju nagu näiteks õues liikumist, kui teda vaevab unetus ja ta nutab (liiga) palju, võib tegemist olla pikaleveniva masendusega, mis vajaks psühhiaatrilist ravi.
Kortisoonravi suurtes annustes võib patsiendile põhjustada ajutiselt unetust ja mõnevõrra hingelist rahutust või meeleolu langust, mis leevendub kui kortisooniannuseid vähendada.
Võib juhtuda, siiski harva, ka seda, et suurtes annustest võetud kortisoon kõrvaltoimena vallandab psühhoosi. Seetõttu peaks MG-ga patsiendi neuroloog olema teadlik, kas patsiendil on mõnel eluetapil olnud haiglaravi vajanud psühhiaatriline haigus, enne kui otsustatakse kortisoonravi kasuks.
• Müasteeniku füsioteraapia. Mida eelistada? Kuidas müasteenikule sobivad näiteks kuumateraapiad või erinevad massaa˛id?
MG-patsiendid kaebavad erinevate lihaste pingesolekut või valusid päris tihti. Füüsilises pingutuses müasteeniku lihased väsivad ja saavad ülekoormuse tavalisest kergemini. Sellest annavad nad märku valuga. Korrapärane liikumine — tervisesport on aga müasteenikule oluline nurgakivi lihaskonna vormis hoidmiseks.
Liikumise viis ja selle raskusaste tuleb valida MG-haiguse nähtude ja oma üldise vormi põhjal. Kerge kõnd, kasvõi ainult viis minutit korraga või viis trepiastet kolm korda päevas on palju parem valik kui üldse mitte mingit lisaliikumist teha. Mõnikord on seegi väga tubli saavutus! Kõndimine on väga hea. Kui lihaste töövõime paraneb, võiks kõndida pisut ülesmäge. Mäest või trepist alla tulek võib reielihastele olla märksa pingutavam kui ülesminek. Vahva on, et kepikõnd on moes, see sobib ka müasteenikutele hästi. Trenni järel ei tohi unustada lihaste venitamist. Võimetekohased kodutööd on samuti kasulik liikumine. Kui sul on velotrena˛öör, alusta harjutamist näiteks kolmest minutist ilma takistuseta.
Treeningrõivastele tuleb samuti tähelepanu pöörata. Rõivad peavad olema mugavad, vastama trennile ja ilmastikule. Näiteks võivad liiga palavad riided/higistamine suurendada lihasnõrkust. Vähe riideid ja külmad lihased taas lisavad lihastraumade ohtu.
Pinges ja kangetele lihastele meeldib venitamine. Süvavenitusviise tuleks õppida füsioterapeudilt. Ka õiged lõdvestumistehnikad on olulised. Ise elluviidud lihaste venitus sobib tihti paremini kui klassikaline massaa˛. Mitmed müasteenikud on täheldanud, et massaa˛i järel on lihased väga väsinud (see küll möödub). Õigete venitustehnikate õppimine ei õnnestu päris hästi ilma terapeudi juhendamiseta. Siingi on mõistlik kuulata oma keha ja lihaseid. Venitusharjutus, mis põhjustab valu, on vale. Mõnus venitustunne lihases osutab, et liigutus on õigesuunaline. Iga trenni järel tuleb alati teha lõpuvenitus.
Ka hingamislihaseid on mõistlik treenida. Õige hingamine toetab liikumist. Füsioterapeudid oskavad anda juhiseid. Rinnalihaste vormi võib parandada ka väikeste raskustega harjutades. Näiteks sobivad poolekilone riisi või kuivatatud herne kott kummaski käes hästi hantliteks. Liitrise piimapaki kandmine 20 meetrit (autost koduukseni) on samuti lihastreening!
Erinevad kuumateraapiad (nagu ka saun) tihti suurendavad lihasnõrkust. Ehk siis müasteeniku lihasvalude leevendamiseks sobivad üldiselt külmateraapiad kuumateraapiatest paremini. Lümfiteraapia ja punktmassaa˛ sobivad enamikele. Kerge näomassaa˛ sobib samuti hästi, soovitan seda eriti neile MG-patsientidele, kellel näolihaste ja silmalaugude nõrkuse tõttu on lihaspingeid/valusid peapiirkonnas.
Aga nii nagu mitmes muuski asjas — MG-ga inimese füsioteraapias tuleb otsida igaühele eraldi sobivaid lahendusi. Mis on hea ühele, ei pruugi sobida teisele.
• Keskiga ja üleminekuaastad. Küsija on 54-aastane naine, tal on harknääre opereeritud üle kahekümne aasta tagasi. 10-15 aastat on ta hakkama saanud ilma Mestinoonita aga aastapäevad tagasi pidi uuesti alustama ravi. Neli korda päevas 20-30 mg ei tundu aga enam piisavat. Lisaks on tal probleeme, mis viitavad kilpnäärme ületalitlusele, kuigi uuringud pole seda kinnitanud (unehäired, naha ja kõhuprobleemid, kuumatalumatus). Lugeja küsib, kas peaks tegema lisauuringuid kilpnäärmele?
Oled naismüasteenik, kes on haigestunud alla 40-aastasena (23-aastaselt tümektoomia). Selles alarühmas juhtub tihti, et MG-sümptomid aastate jooksul leevenduvad ja mõnikord võib isegi ravi lõpetada. Praksisele toetudes võib öelda, et MG-sümptomite pahenemine viiekümnendates eluaastates viitab sellele, põhjuseks on üleminekuiga. Üleminekuea vaevuste leevendamine vähendab tihti ka müasteenianähte. Küsi nõu günekoloogilt.
Kilpnäärme üle- või alatalitlus võib põhjustada MG sarnaseid lihasnõrkusenähte, näiteks silmades. Sinu kaebused võivad siis sobida ka kilpnäärme häiritud talitlusega aga kui uurimused seda ei kinnita, ei ole põhjust alustada ravikatsetusi. Vale kilpnäärmeravi võib taas pahendada müasteenianähte.
Ka müasteenia ise võib käituda nii, et kui pole aastaid kaebusi põhjustanud, võib ühtäkki üllatada ägenemisega. Haiguse sellise käitumise taustal on mitmesuguseid nähtusi (organismi ainevahetuse või hormonaalsete protsesside muutused). Mestinooni omastamisvõime võib samuti olla praegu erinev kui varasematel aastatel. Kui olukord millegagi ei parane, tuleks neuroloogiga konsulteerida, teha näiteks rindkerest röntgen ja uurida harknäärme piirkonda. Vahel harva võib selliste probleemide taga olla omal ajal tehtud tümektoomia. Harknääre on nii sopiline, et tolleaegsete operatsioonide puhul võis juhtuda, et mitte kõike ei saadud välja ja osa kudet jäi alles.
Kõhuprobleemide ja kõhulahtisuse puhul tuleb võimaliku põhjusena mõelda ka antikolinesteraasravimile endale. Ka teisi sisehaigusi tuleks välistada, näiteks tsöliaakia vm soolestiku immunoloogiline haigus või nö ärritunud jämesoole sündroom. Mõnede soolehaigustega kaasnevad ka nahaprobleemid. Kuid ka üleminekuaastad võivad neid põhjustada.
• Küsimus müasteeniku punetavate silmade kohta
Kuivad ning punetavad silmad on müasteenikute üldine mure. Selle põhjuseks võib olla silmalaugude nõrgenenud sulgumis- ja pilgutusvõime. Silmade mittetäielikust sulgemisest tulenevalt jääb näiteks magades silma-laugude vahele väike pragu ja silma pind kuivab kergemini. Ka silmade loomulik pilgutamisvõime (ärkvel-olekus) võib olla nõrgem, mistõttu pisaravedelik ei levitu piisavalt mööda silma pinda, ja seegi võib olla põhjuseks kuivadele silmadele. Kergendust toovad apteegist leiduvad “kunstpisarad”. Ka allergia võib põhjustada silmade punetust ja kipitust (näiteks tolmu-, loomakarva- või õietolmuallergia). Mõnikord võib müasteeniaga liituda teisi autoimmuunhaigusi nagu näiteks sidekoe haigused (Sjögreni sündroom). Sellise kahtluse korral tuleks pöörduda kas silmaarsti, perearsti või reumatoloogi poole.
• Kas inimesel, kellel on müasteenia, on soovitav kasutada läätsesid?
Kuna paljudel MG-patsientidel on laugude sulgemisvõime normaalsest nõrgem, siis laud ei sulgu lõplikult kui silmad on kinni (näiteks une ajal). Sellisel juhul silmade pind võib kuivada kuna laugude vahele jäänud pragudest “tuul tõmbab”. Ka silmade pilgutusvõime võib olla nõrgem. Eelpoolnimetatud põhjustel esineb müasteenikutel tavalisest rohkem nn. kuivsilmsust, mida tuleks arvesse võtta läätsede valikul ja kindlasti jälgida/käia kontrollimas silmade seisundit regulaarselt. Ka on põhjust pöörata tähelepanu silmatilkade omadustele, sest mitte kõik silmatilgad ei sobi kokku läätsedega.