1993 – 2000

ELS loodi 1993. aasta lõpul, kuid oma aktiivset tegevust alustas paar aastat hiljem. Heidame siinkohal pilgu möödunud aastatele.
ELSi mitmekülgsus on tunda kõigis tema tegemistes. Lisaks iga-aastastele traditsioonilistele üritustele — aastakoosolekule ja jõulukoosviibimisele oleme korraldanud väga erinevaid ettevõtmisi. Oleme öelnud sõna sekka teemadel nagu “Isikliku abistaja teenus ja selle rakendamine”, “Puuetega noorte võimalused osaleda ühiskondlikus elus”, “Bioeetika ja inimõigused”, “Puudega inimese tööelu”, “Elukvaliteedi mõiste” jne.

1995. aastal sai umbes 30 raske liikumis- ja nägemispuudega inimest endale riigi kulul abilist palgata. Neid inimesi, kes seda võimalust reaalselt kasutasid, oli umbes 10. Abilist tohtis kasutada üksnes väljaspool kodu ja ajalimiit oli 16 tundi kuus. 1996. aastast alates võtsid kohalikud omavalitsused isikliku abistamisega seotud küsimused üle. Omavalitsustel rahasid ei olnud ja abistajaid enam palgata ei saanud.

1996. aasta tõi Lihasehaigete Seltsile oma ruumi, mis asus Nõmme tee 2. Õigupoolest jagati seda Sclerosis Multiplexi Ühingu Tallinna osakonna ja Parkinsonihaiguste Seltsiga. Sel aastal oli ka võimalus käia tasuta ujumas Kalevi ujulas.

• aprillis toimus turismireis Stockholmi. Külastasime abivahendite keskust.
• juunis spordipäev “Võimaluste päev” Kadrioru staadionil, kus igaühele leidus jõukohast tegevust. Korraldatud koos Tallinna Invaspordiühinguga.
• juulis rehabiltatsiooniseminar-laager Karaskil.
• seminarid “Müasteenia teabepäev” ja “Lihashaigusega toimetulek väljaspool kodu”.
• augustis seminar-laager Pärnus.
• kirjastasime raamatu “Lihaste tüssaja. Evald Krogi lugu”

1997. aastal toimusid:

• märtsis kultuuripäev Tallinnas. Külastasime näitusi, vaatasime Draamateatri etendust. Kohivpausil kohtusime Kaljo Kiisaga ja kuulasime luulet. 
• aprillis kontaktseminar Võrus. Võru LS loomine.
• mais Taani Lihasehaigete Seltsiga ühisprojekt “Teatrituur”.
• juunis müasteenia teabepäev Tartus. Teatrikülastus “Vanemuises”.
• juunis Karaski laager.
• juulis “Võimaluste päev” piknikuga Kadrioru staadionil.
• augustis toimusid Dublinis Euroopa noorte lihashaigete suvepäevad. Kahekümne riigi hulgas oli esindatud ka Eesti (Monika Krimm ja Paavo Palmet).
• augustis toimus Lõuna-Rootsis Baltimere Konverents 97 — puuetega noored. Eestist osalesid Jaak Võsa abistajaga ja Aadu Särev.
• septembris toimus Istanbulis 27. Euroopa Lihasehaigete Liidu (EAMDA) aastakonverents. Eestit esindasid Piret Kokk, Kadri Tamm ja Jaak Võsa.
• septembris suvelõpureis Helsingisse 17 ELSi liikmega. Lisaks Helsingi Iseseisva Elu Keskuse külastamine.
• Kadri Tamm osales 4-nädalases noorte vahetusprogrammis Ameerika Ühendriikides Oregonis, mis sai teoks tänu Mobility International USA stipendiumile.
• oktoobris loodi Eesti Iseseisva Elu Keskus.
• detsembris pidas Võru LS oma esimese jõulupeo.

1998. aastal:

• jaanuaris noortelaager Karaskil koos EIEKiga.
• jaanuaris ja veebruaris külastati Draamateatri etendusi Tallinnas.
• veebruaris käis ELS ja EIEK kutsel Eestis Kalle Könkköla
• veebruaris leidis Tallinnas aset iga-aastane infomess “Teeviit 98”, kus ka ELSi noortegrupi esindus end näitamas ja teisi vaatamas käis. Messilemineku algatajaks oli Kadri Tamm. Inna Haltsonen korraldas loterii.
• märtsis seminar Prahas. Ürituse korraldajaks oli EYO (Euroopa Lihasehaigete Ühingute Liidu Noorte Organisatsioon) koos Mobility Internationaliga. Osavõtjaid oli üheksalt maalt: T¨ehhist, Hollandist, Taanist, Belgiast, Sloveeniast, Saksamaalt, Iirimaalt, Leedust ja Eestist.
• märtsis ilmus järjekordne Tallinna kaart, hõlbustamaks liikumispuudega turistide seiklusi Tallinnas. Väljaandjaks ELS.
• märtsis noortelaager Jõgeval.
• aprillis korraldas Võrumaa LS ratastooliretke läbi Võru linna, et üle vaadata kui invaliidi- ja inimsõbralik on Võru. Üritusest olid kutsutud osa võtma linna- ja maavalitsusjuhid, sotsiaaltöötajad, tervishoiuspetsialistid, linnaarhitekt ja ajakirjanikud. Käijatele soovijatele jagati ka ratastoole, et seda sõiduriista proovida. Retkes osalejad soovisid käia postkontoris, polikliinikus, apteegis, kirikus, WCs, pangas, linna- ja maavalitsuses, sotsiaalabi osakonnas. Kuhugi ei pääsenud.
• aprillis toimus “Olümpia” hotellis seminar puuetega naistele. Esinejateks Mare Abner, Margit Rosental, Anneli Joneken Rootsist. Korraldajateks ELS ja EPIK.
• aprillis kultuuripäev Tallinnas. Ekskursioon vanalinnas, kohvikukülastus, kohtumine Linnateatri näitleja Helene Vannariga. Draamateatri etendus “Rohuvoodi”.
• mais käis Inna Haltsonen Helsingis Kynnyse kuuepäevasel koolitusel. Soomlased mõtestasid lahti iseseisva elu väärtusi ja põhimõtteid.
• mais noortelaager Laulasmaal. Kolmas ELSi ja EIEKi ühistööna korraldatud seminar teemal “Rahataotlusprojektid”.
• juunis oli Nukuteater kutsunud kõiki lihashaigeid lapsi vaatama Nukuteatri vabaõhuetendust “Onu Remuse jutud”.
• juunis “Võimaluste päev” Kadrioru staadionil.
• juulis käisid Monika Krimm ja Paavo Palmet nädala Mobility International sportlikus laagris Robinson Cruso saarel Madalmaades, kus osales inimesi kuuelt Euroopa maalt ning 2 Jaapanist.
• augustis osales Margit Kasemets Mobility International poolt korraldatud puudega noortele ja nende vanematele mõeldud laagris Ameerika Ühendriikides USAs.
• augustis ELS esindus külas Võru seltsil.
• augustis ELS esindajad Lätis, Jurmalas, rahvusvahelisel lihashaiguste konverentsil.
  
  1999. aastal:
• märtsis toimus Tallinnas, Rahvusraamatukogus Kalle Könkkölä raamatu “Minu toaks sai maailm” esitlus. Korraldajaiks ELS ja EIEK.
• aprillis Läänemeremaade Noortekonverents Sigtunas, Rootsis. Korraldajaks rootsi puuetega inimeste organisatsioon DUNS. Eestit esindas Aadu Särev.
• “Takistusriba” Võrus. Teist aastat järjest toimus Võrus liikumispuuetega inimeste meeleavaldus, millega juhiti tähelepanu liikumistakistustele, peakorraldajaks Võrumaa LS juhid.
• augustis rehabilitatsiooniseminar Laulasmaal, kus osalesid rahalistel põhjustel ainult Tallinna ja Harjumaa lihashaiged.
• juulis tervisepäev Pärnu “Tervises”. Lihashaiged üle Eesti kohtusid Pärnus.
• oktoobris käisid külalised Soomest: Marita Kokkonen, soome sotsiaaltöötaja Nurmjärvelt ja veel 11 inimest, kes kõik olid osalised projektis “Tee lahti tööellu!”
• Käivitus “Pane tähele” projekt, mis oli suunatud Tallinna põhikoolide õpilastele. Sisuks oli rääkida lastele liikumispuudega inimeste elust, mis tähendab kasutada ratastooli jne. Eesmärgiks oli harjutada lapsi mõttega, et meie hulgas on ka teistsuguseid inimesi. Projekt oli jätkuks eelmistel aastatel toimunud samasisulisele tegevusele.
• valmis ELS-i kodulehekülg internetis.
• septembris viibisid Saksamaal, EAMDA konverentsil Margit Kasemets ja Jaak Võsa. Konverentsi raames toimunud EAMDA Noorteorganisatsiooni koosolekul valiti Margit Kasemets selle juhatuse liikmeks.
• septembris viibis Jaak Võsa Ameerika Ühendriikides Iseseisva Elu konverentsil, kus lisaks Iseseisva Elu Keskusele esindas ka ELS-i huve.
  
  2000. aastal:
• veebruaris viibis Jaak Võsa Birminghamis konverentsil “Puuetega inimesed, bioeetika ja inimõigused”. 23-st riigist kogunes puudega inimesi, et arutleda bioeetika probleeme ja öelda välja oma arvamus.
• märtsis toimus Tallinnas Motorex. Teisel näitusepäeva hommikul käis 13 ELS liiget imet kaemas. Suurim ihalusobjekt oli madalapõhjaline väikebuss, millel ukse kohalt käis maha klapp, moodustades kaldtee, mida mööda oli ratastooliga lihtne sõita bussi, kuhu istmete kõrvale oli jäetud kaks ratastoolikohta.
• juunis viibis Aadu Särev Lübeckis Saksamaal noortekonverentsil seoses tegevusega Läänemeremaade neuroloogiliste puuetega noorte koostöövõrgustikus.
• juunis ELSi seminar-laager Karaskil. Seitsmes seltsi laager. Tehti sket¨e teemal “Olen uhke, et olen vaegur”. Hommikvõimlemine Saima Sirkeli juhendamisel, muusikateraapia Marju Saare läbiviimisel. Mall Tamm korraldas värvusteraapiat.
• septembris osales juhatuse liige Margit Kasemets Iirimaal Dublinis EAMDA aastakoosolekul.
• oktoobris said kolm Pärnu lihashaiget olla taastusravil Tallinnas, Meremeeste Haiglas. Sclerosis Multiplexi Keskus avas oma uksed lihashaigetele.
• Projekt “Isikliku abistaja teenus ja selle rakendamine” Karaski Keskuses, mille peateemaks oli jõustunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Osavõtjaid oli 37 inimest üle Eesti.
• Tallinna kaart ilmus viimast korda.