Maire


Arstide liit teeb katseid, milline kõhulahtisti tuleks kehva toime pärast müügilt ära võtta.
Kolmele katsealusele söödetakse sisse võrdne kogus ravimit ja katsealustel palutakse joosta seejärel kõrghoone viimasele korrusele.
Esimene katsealune pöördub juba teisel korrusel WC-sse.
Teine katsealune jõuab vaevaliselt neljandale korrusele ja karjub ahastades: "Kus siin on tualett?"
Kolmas katsealune jookseb mängleva kergusega kõrghoone viimasele korrusele ilma, et oleks kusagil peatust soovinud.
Võetaksegi ravim apteekidest müügilt ära.
Kuu aja pärast tuleb arstide liidule järgmise sisuga kaebus:

Kaebus
"Olen osalenud kõikidel juhtivate pesupulbritootjate plekieemaldajate katsetel...
Abi pole kusagilt saanud.
Seoses sellega palun mulle kinni maksta kõik viimase kuu jooksul pesuplbrite ja plekieemaldusvahendite toime katsetel osalemiste kulud ja minu püksid, mille ma Teie katsetel osalemise ajal kuu aega tagasi esimesel korrusel täis sittusin."

Lugupidamisega,
Katsealune nr. 3

____________________

Tänavakoerte Pauka ja Fjodori elu aastal 2004

HOMMIK
Istuvad Fjodor ja Pauka näljastena Kopli suure ja üsna mõttetu prügikasti kõrval kui ühtäkki teeb Fjodor Paukale ettepaneku: "Kuule, ljähme Nõmmele, seal on alati midagi head!"
"Eh, Fjodor, Fjodor, sa hakkad ka vanaks jääma. Kas sa siis ei mäleta, et neil seal olid juba möödunud aastal prügikastidki lukus..."

SADAMAS
Passivad Pauka ja Fjodor sadama kail ja vaatavad, kuidas sadamakoer Berta koos oma peremehega ringi nuusib. Kommenteerivad Berta tegevust:
"Näe lolli, hea poolik pirukas pingi all... ja mööda põrutas?"
"Vohuhh... terve närimata kanakont paberi sees ja jälle ei tundnud lõhna?..."
Õhtul vajuvad Fjodor ja Pauka Bertale külje alla ja pärivad, miks too headest paladest mööda põrutab.
"Mina otsin ainult narkotsi", teatab Berta uhkelt.
"AA-AA" imestavad Pauka ja Fjodor üksmeelselt.
Järgmisel päeval jälgivad Pauka ja Fjodor taas Berta tegemisi.
Õhtul sätivad endit taas sadamakoera lähedusse, uudistades:
"No-oh, ei leidnud midagi?" küsivad kaastundlikult.
"Oh, ei," vastab Berta, "hea, kui nädalas korra leian."
"AAA-AA!??" Imestavad Fjodor ja Pauka taas.

Kolmandal päeval Paukat ja Fjodorit sadamas näha pole.
Päeva, s.o sadamakoera tööpäeva lõpuks jõuavad Pauka ja Fjodor joostes kohale, tassides kahe vahel suurt valge sisuga kotti.
Panevad koti pidulikult Bertale jalgade ette ja Pauka alustab häbelikult koti üleandmise kõnega: "Me siin Fjodoriga arutasime ja siis... Me sinu jaoks Põhja politseist natuke virutasime... sest, vaata, ainult korra nädalas süüa on isegi meie jaoks vähe."